07:12 reede, 06.12.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
  Sirk, Artur
1900 - 1937

Artur Sirk
12. 25. IX 1900 Lehtse v. Ambla khk. - 2. VIII 1937 Echternach Luksemburg
1930 jõudsid Eestisse ülemaailmse majanduskriisi ilmingud ja järselt halvenenud materiaalne olukord sundis inimesi süüdlast otsima. Patuoinasteks kuulutati vigane põhiseadus, võimuahne parlament ja omavahel kemplevad erakonnad. Tingimustes, kus seniseid tuntud poliitikuid tembeldati saamameesteks, lehmakauplejateks ja riigipiruka jagajateks ning kus poolehoiu leidmiseks piisas valjuhäälsest mahategevast kriikakast, kujunes rahva seas ülipopulaarseks uus poliitiline liikumine - vabadussõjalus. Koondades oma ridadesse austust väärivaid Vabadussõja väejuhte ja sõjakangelasi ning deklareerides oma eesmärgina riigi puhastamist erakondlikust korruptsioonist, muutus Eesti Vabadussõjalaste Keskliit kiiresti suurima liikmes- ja pooldajaskonnaga poliitiliseks organisatsiooniks.
Suurejoonelised massimiitingud, sajad kihutuskoosolekud, lendlehed ja ajaleheartiklid tõid kaasa enneolematu edu ning viisid liidu võidult võidule. Vabadussõjalaste survel alustati uue põhiseaduse väljatöötamist, nende propaganda tulemusena lükati rahvahääletusel kaks korda tagasi Riigikogus koostatud (väidetavalt liiga tagasihoidlik) põhiseaduse ellnõu ja võeti kolmandal korral vastu vabadussõjalaste eneste poolt esitatud (märksa radikaalsem) projekt. Jaanuaris 1934 saavutati suurt edu kohalikel valmistel. Polnud kahtlust, et liit tuleb võitjaks ka aprillikuistel parlamendivalimistel.
Liidu juhatuse esimeheks oli Vabadussõja-aegne sõjaminister Andres Larka, kelle vabadussõjalased esitasid ka riigivanema kandidaadiks. Poliitiliselt lahvatu ja rahvajuhiks vähesobiva kindrali formaalse liidrikoha varjus koordineeris vabadussõjalaste tegevust hoopis noorem, aktiivsem ja suutlikum mees - poliitikute uue generatsiooni väljapaistvaim esindaja Artur Sirk.
AS oli valitud liidu keskjuhatuse aseesimeheks, peastaabi ülemaks, ülemaalise valimisaktsiooni üldjuhiks ja Tallinna Vabadussõjalaste Liidu esimeheks. Tema energia oli ammendamatu. Rahva hulgas võitis ta polehoidu kõnemehena - tema esinemised mõjusid kuulajatele lausa sugereerivalt, tema sisemisest loogikast kantud mõtteavaldusi haarati lennult, tema kõnelemisstiil - ühteaegu nii intellektuaalne ja korrektne kui ka hoogne ja rahvapärane - sai eeskujuks teistele poliitikutele. Vabadussõjalaste võidu korral parlamendivalimistel saanuks AS-ist peaminister ning paljud inimesed sidusid oma tulevikulootused tema nooruse ja tarmukusega. Ometi jäi oodatud triumf tulemata - 12. III 1934 sulgusid ligi 400 juhtiva vabadussõjalase taga vanglaväravad.
Tulevane rahvaliikumise juht sündis Pruuna külas, kus 15 aastat varem oli lõppenud eelmise suure Eesti "rahvaliigutaja" - prohvet Maltsveti maine teekond. AS õppis Pruuna külakoolis (1908-11), Ambla Haridusseltsi koolis (1911-14), Tallinna Kaubanduskoolis (1914-16) ja Tallinna Peetri Reaalkoolis (1916-19).
Reaalkooli lõpuklassi õpilasena astus AS Vabadussõja alguspäevil vabatahtlikuna rahvaväkke ja saadeti teisel jõulupühal soomusrong nr. 2 dessantsalga koosseisus rindele. Ta tegi kaasa taandumise Tapa alt Kehrani, murdelahingud Aegviidu ruumis ja pealetungi üle Tapa, Tartu ja Valga Petseri. Alles märtsis 1919 koondati õppursõdurid Tallinna kooliõpilaste pataljoni, kus sai võimalikuks haridustee jätkamine paralleelselt sõjalise väljaõppe ja garnisoniteenistuse kandmisega. Samal suvel sai AS kätte reaalkooli lõputunnistuse. Sel ajal oli ta aga juba astunud Sõjakooli, mille esimese lennu kõpetas 3. VIII 1919 lipnikuna, et jätkata Vabadussõda ohvitserina. Võitlustes 3. jalaväepolgu ridades Marienburgi (Alūksne) ümbruses paistis AS silma, ülendati alamleitnandiks ja sai II liigi 3. järgu Vabadusristi ühes rahalise autasu ja normaaltaluga.
Sügisel 1921 lahkus AS sõjaväeteenistusest, et astuda Tartu Ülikooli. Ühe semestri õppis ta põllumajandusteaduskonnas, läks aga seejärel üle õigusteaduskonda. Ehkki endiste õppursõdurite õppemaksu kandis riik, pidi AS ülalpidamisvõimaluste leidmiseks pöörduma ajutiselt tagasi sõjaväkke ja jätkama õpinguid teenistuse kõrvalt. 1923-25 oli ta rühmaülem Kuperjanovi pataljonis, kust viidi stuudiumi edenedes üle Sõjaväe Ringkonna Kohtusse. Hinnates AS-i ettevõtlikust, energilisust ja võimekust, soovitasid ülemused edutada ta sõjaprokuröri abiks.
Pärast ülikooli lõpetamist (1926, cum laude) eelistas AS sõjaväelisele karjäärile advokaadipraksist. Enne vannutatud advokaatide "tsunfti" vastuvõtmist tuli tal teha 4 aasta jooksul läbi "õpipoisiaeg" Theodor Rõugu abina. T. Rõuk kujunes AS-i jaoks mitte ainult kutseoskuste õpetajaks, vaid ka poliitiliseks mentoriks, suunates ta vabadussõjalaste kaudu suurde poliitikasse. 1929 valiti AS Vabadussõjalaste Keskliidu juhatusse ja siitpeale algas tema tormiline karjäär, mille katkestas riigipööre.
Vanglasse ei jäänud AS kauaks, 11. XI 1934 sooritas ta sensatsioonilise põgenemise Patareist. Nüüd algas tema jaoks poliitilise pagulase elu, esialgu Soomes, hiljem - pärast vabadussõjalaste riigipöördekava läbikukkumist detsembris 1935 - Inglismaal, Hollandis, Belgias ja Luksemburgis. Seejuures rippus tema kohal mitte üksnes Eesti valitsusele väljaandmise, vaid ka vaikse ja ebaseadusliku arveteklaarimise oht.
31. VII 1937 leidis Echternachi linnakese pansionipidaja tema juures peatuva AS-i oma toa akna alt kivisillutiselt. Arstid ei suutnud tema heaks enam midagi teha... Ametliku versiooni kohaselt lõpetas AS elu enesetapuga, hüpates alla II korruse aknast, mitteametlikult on räägitud (kuid pole suudetud tõestada) Eesti poliitilise politsei poolt organiseeritud mõrvast ikka veel ohtlikuks loetud poliitilise rivaali kõrvaldamiseks.
Ago Pajur
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997

Isikud

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee