00:56 pühapäev, 18.08.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
 
Tobias, Rudolf
1873 - 1918

Rudolf  Tobias
17. / 29. V 1873 Käina v. Käina khk. - 29. X 1918 Berliin
Eesti professionaalsele heliloomingule aluse pannud Rudolf Tobias sündis Hiiumaal Käinas köster Johannes ja Emilie Tobiase (neiuna Remmel) perekonnas teise lapsena. Üldse oli perekonnas 13 last.
RT on pärinud oma musikaalsuse isalt, kes oli ka poja esimene muusika- ja lauluõpetaja. Juba 6-aastaselt istus noor RT Käina kirikus isa kõrval orelipuldi ees ja koos mängiti neljal käel. 9-aastaselt komponeeris RT oma esimesed muusikapalad. Sügisel 1885 astus RT Haapsalu kreiskooli. Koolitundide kõrval oli isa kindel soov, et RT saaks edasi ka muusikaõpetust. heaks ja arendavaks võimaluseks olid klaveritunnid inglannast pianisti Katharina von Gerneti juures.
Haapsalu kreiskooli lõpetas RT kevadel 1888, oli siis mõnda aega Kullamaal vanemate juures ja astus sügisel 1889 Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi gümnaasium). Lõpetanud selle kooliõpetaja kutsega, sooritas RT 20-aastase noormehena vajalikud sisseastumiseksamid Peterburi konservatooriumi ja immatrikuleeriti selle maineka õppeasutuse üliõpilaseks.
Muusikatundide andmisega endale elatist teenides ja kodustelt abi saades töötas kaasõpilaste seas Beethooveniks kutsutud RT nii intensiivselt, et lõpetas 6-aastase konservatooriumikursuse nelja aastaga. Lisaks sellele veel kahel erialal: orelimängus (prof. Louis Homiliuse juures) ja esimese eestlasena kompositsiooni alal (prof. Rimski-Korsakovi juhendamisel). Pärast konservatooriumi lõpetamist kutsuti RT Peterburi Jaani eesti koguduse organistiks ja koorijuhiks. Riho Pätsi hinnangul tõmbas RT organistina endale erilist tähelepanu kui osav ja jõuline improvisaator, kelle mäng sügavalt haaras ja rikkalikke elamusi pakkus. Tööd koguduse koorijuhina segasid RT iseloomuomadused. Ta oli kärsitu ning leppimatu, kui temast kohe aru ei saadud, tihti äkiline. Samas oli RT õrnatundeline ja tagasihoidlik, kunagi ei tükkinud ta esile ega kaevanud oma puudusi ja hädasid.
Jaani kogudusest saadav tasu ei võimaldanud rahuldavat äraelamist, RT oli sunnitud otsima lisateenistust eratundide näol, olema Maria teatri ooperisolistide repetiitor - see kõik aga killustas andekat heliloojat. Peterburi perioodil kannatas RT pidevalt alatoitluse all, nii et talle määrati isegi lõunatoit koguduse vaeslastevarjupaigas. Alatoitununa ja hingeliselt murtuna sattus RT 1902 Fontankale närvihaiglasse.
Lootuses leida Tartust rahulikumat töömiljööd ning vabaneda arvukatest ja sealjuures vähest sissetulekut tootvatest tööotstest, asus RT koos oma perekonnaga augusti lõpul 1904 Tartusse. Kuid kõik raskused, mis saatsid RT-d ja tema perekonda Peterburis, tulid ka Tartusse kaasa. Taas arvukad eratunnid, mille eest saadav tasu oli teinekord minimaalne, tunnid koolides, kooride juhatamine vähese tasu eest - see kõik ei kadunud kuskile. Ainult heliloominguga ära ei elanud ja üha suurenev pere vajas toitmist ja katmist.
Tartu perioodil avaldas RT "Postimehes" ja teisteski väljaannetes rohkesti artikleid aktuaalsetel muusikalistel teemadel ja kirjutas arvustusi. Tema publitsistika annab tunnistust väga heast filosoofiaalasest ning värskest ja sihiteadlikust mõttelaadist, sügavast eruditsioonist. Pole liialdus öelda, et RT looming paistis tolleaegsele publikule liiga raske, keerulise ja arusaamatuna, mistõttu teda ei hinnatud ande kohaselt. Tema talent vajas väljaarenemiseks lahedamaid olusid, üha enam süvenes mõte kodumaalt lahkuda.
1908. a. alguses jõudis RT Pariisi, kuhu jäi pidama paariks kuuks. Veebruari lõpus asus RT elama Saksamaale. Juba Tartu perioodil oli RT alustanud oma monumentaalteose, oratooriumi "Joonase lähetamine" kirjutamisega. Hilissügiseks 1909 oli see valmis. 26. XI 1909 toimus Leipzigi Püha Andrease kirikus RT "Joonase lähetamise" esiettekanne. Dirigeeris autor. Esitus kukkus täielikult läbi, sest äärmiselt paljunõudliku suurteose ettevalmistus ja läbiviimine rajanes minimaalsest veelgi madalamal rahalisel baasil ning RT püsimatul ja äärmiselt närvilisel esituslaadil. Oluline on, et kuigi retsensioonid naeruvääristasid esitust, ei saanud teose sisulisi väärtusi tunnustamata jätta ka kõige karmimad arvustajad.
Detsembris 1909 asus RT elama Berliini, kus elatumise mured ja nende lahendamine ei lasknud pühenduda jäägitult heliloomingule. 1911 õnnestus saada kindel koht Saksa Heliloojate Liidu muusikalise hindamiskomisjoni liikmena, mis võimaldas pisut lahedama äraelamise ja tagas Saksa uuema heliloominguga kursisoleku. Esimest korda muutus olukord lootusandvamaks, kui Berliini muusikaülikooli rektor, tuntud muusikateadlane Hermann Kretzschmar oli tutvunud "Joonase lähetamise" partituuriga (seda ei toimetanud Kretzschmari kätte mitte ülitagasihoidlik helilooja, vaid tema abikaasa, kes RT eest paljusid praktilisi asju korraldas). Kretzschmari sõnul sooritas RT "Joonasega" oma aja tingimustes rahvusliku kangelasteo, ta oma sõnade järgi modelleeris "orjapiitsa all oleva rahva Laokooni pilku ülespoole". Nii sai RT Berliini muusikaülikooli õppejõu koha alates 1. IV 1912.
Maailmasõja kitsad olud, vintsutused, lahkhelid isiklikus elus - see kõik nõrgestas RT niigi nõrka organismi. Oktoobris 1918 haigestus RT grippi, mis kiiresti arenes kopsupõletikuks (RT kopsud olid nõrgad ka ohtra suitsetamise tõttu), ning pärast paaripäevast rasket põdemist, 29. X öösel, RT suri 45 aasta vanuses. Ta maeti Berliini Wilmersdorfi kalmistule, kuhu üliõpilased ja õppejõud asetasid kalmule suure punasest risti. 22. IX 1929 püstitati Haapsallu Roman Haavamäe valmistatud RT mälestussammas. 7. VI 1992 maeti RT põrm ümber Kullamaa kalmistule perekonna matuseplatsile. Kunagi olude sunnil kodumaalt lahkunud Eesti suurmees oli jõudnud koju.
Urmas Klaas
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997

Sündinud Hiiumaal, Käinas ja kasvanud Kullamaal köstri pojana, jätkas Tobias pärast Haapsalus kreiskooli lõpetamist õpinguid eraviisiliselt ja õiendas Tallinna gümnaasiumis õpetajaeksamid. Peale selle täiendas ta Tallinnas muusikalist algharidust Toomkiriku organisti E. Reinicke juures kontrapunkti ja oreli alal. Siirdus Peterburi Konservatooriumi.
Hiljem, juba küpse kunstnikuna, juhatas R. Tobias 1913. a. külalisena orkestrit "Estonia" teatrimaja avamisel. Sealtpeale tegutses ta Berliinis kuni surmani 29. oktoobril 1918. a.
R. Tobias on kirjutanud oratooriume, klaveri- ja koorihelitöid.
Karl Laane

Isikud

 
Pildid
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee