00:58 pühapäev, 18.08.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
 
Treffner, Hugo
1845 - 1912

Hugo Treffner (1845-1912), koolimees ja rahvusliku liikumise tegelane
Hugo Hermann Fürchtegott Treffner (1845-1912) sündis Kanepis köstri peres. Ta oli  rahvuliku liikumise tegelane, C. R. Jakobsoni pooldaja, Aleksandrikooli Peakomitee, Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Üliõpilaste Seltsi juhtkonna liige. Teame teda kui Maurust "Tõe ja õiguse" II osast. Kriitiliselt on teda iseloomustanud Richard Roht. Ometi sai tänu "Mauruse koolile" hariduse paljud eesti rahvusest poisid.

Hugo Treffner
5. / 17. VII 1845 Kanepi - 29. II / 13. III 1912 Tartu

Ärkamisaja tegelasena, rohkem aga eragümnaasiumi rajajana ja selle kauaaegse legendaarse direktorina tuntud Hugo Hermann Fürchtegott Treffner sündis Kanepi köstri Ludvig Treffneri perekonnas. Vanematel oli üldse neli poega ja üks tütar. Algteadmised sai HT kodus, keskhariduse Tartu Kubermangugümnaasiumis, Franz Sintenise I järgu poeglastekoolis Võrus ja osalt ka iseõppimise teel, küpsuseksamid sooritas eksternina. Alates 1865. aastast töötas koduõpetajana ja eratundide andjana. 1868 hakkas õppima Tartu ülikoolis filosoofiat, läks 1872 üle usuteaduskonda, mille lõpetas 1880 gradueeritud üliõpilasena. Pärast pastoriameti eksamit Liivimaa konsistooriumi juures ja obligatoorset prooviaastat kandideeris HT mitmes kohas vabale kirikuõpetaja kohale, kuid jäeti iga kord ametisse kinnitamata. Põhjuseks oli tema rahvuslik meelsus ja tegevus. Niisuguse kuulsusega meest ei tahtnud baltisakslastest kirikujuhid alaliseks kantslisse jutlustama lubada.
HT-l oli 1880. aastate alguseks seljataga tõepoolest aktiivne osalemine ärkamisaja kõigis tähtsamates ettevõtmistes ja organisatsioonides. Ta kuulus nende hulka, kes 1870 Kalevipoja-õhtutega panid aluse Eesti Üliõpilaste Seltsile. 1875 juhtis ta seda koondist. Samuti seisis HT 1870-72 Eesti Kirjameeste Seltsi asutajate ridades, valiti 1881 seltsi teiseks ja 1882 esimeseks asepresidendiks. Pärastpoole, 1887-90 oli ta seltsi president. Peatoimkonna liikmena aitas 1879 korraldada II üldlaulupidu. 1882 valiti ta Eesti Aleksandrikooli peakomiteesse ja jäi sinna kuni organisatsiooni tegevuse lõpetamiseni. HT ametite ja ülesannete loetelu jääks poolikuks, kui ettetõttavalt ei nimetaks tema tööd ajakirjanduse alal. 1887-88 toimetas ta ajalehte "Eesti Postimees" ja 1887 ajakirja "Linda", 1886-91 andis välja ajakirja "Oma Maa".
Pastoriametist eemale tõrjutud ja ühiskondlikus tegevuses mitte alati loodetud tunnustuse saanuna pühendas HT ennast tööle koolipõllul. Mõistes ärkamisajale omaseid hariduspüüdlusi, mille üheks väljendusvormiks oli talupojaseisusest kasvandike arvu järjekindel suurenemine poeglastegümnaasiumides, ja tundes olemasoleva keskkoolivõrgu kitsaskohti, otsustas ta keskhariduse edendamiseks suguvendade hulgas asutada eraõppeasutuse. Sellesse pidid pääsema ka need noormehed, kes piiratud vastuvõtu, eeskirjades ettenähtud vanusepiiri ületamise, mitteküllaldase ettevalmistuse, üle jõu käiva õppemaksu ja kostikulude või muudel põhjustel olid jäänud ja oleksid edaspidigi jäänud gümnaasiumiuste taha.
Esimese katse oma erakool asutada tegi HT 1882, kuid sai Tartu õpperingkonna kuraatorilt parun Alexander Stackelbergilt eitava vastuse. 1883 andis uus kuraator Mihhail Kapustin HT-le loa 3-klassilise II järgu poeglastekool avada. Uus õppeasutus võis 1884. a. algul oma tegevust alustada. 1886 koliti majja Hobuse tänaval. Õppekeeleks oli saksa keel, mis pidi hõlbustama kasvandike ettevalmistamist kroonugümnaasiumi vanematesse klassidesse astumiseks. Ka oli kergem saksakeelsele koolile leida õpetajaid ja muretseda õpikuid. Pealegi peeti tollal saksa keelt enesestmõistetavalt keskkoolide õppekeeleks. Mõte eestikeelsest gümnaasiumist polnud veel küps.
HT poeglastekool kujunes algusest peale, erinevalt teistest keskhariduskoolidest, põhiliselt talupojaseisusest ja eesti rahvusest õpilaskonnaga õppeasutuseks ning etendas seetõttu asendamatut osa eestlaste hariduspüüdluste realiseerimisel. Tema õpilaste hulgas oli kõrvuti väikekodanlaste, taluperemeeste ja maaharitlaste poegadega ka kehvemate vanemate lapsi, kellele HT tegi soodustusi õppemaksu ja pansionitasu maksmisel. Kuna paljud õpilased olid nõrkade eelteadmistega, eriti keelte tundmises, siis loodi 1884. a. lõpul ettevalmistusklass. Vaatamata võõrale õppekeelele valitses koolis eesti meel. Sisekorra eeskirjad olid seal märksa liberaalsemad kui kroonuõppeasutustes.
Rajanud algul progümnaasiumi tüüpi õppeasutuse, hakkas HT kohe astuma samme, et avada järk-järgult vanemad klassid ja muuta kool täismõõduliseks ja -õiguslikuks gümnaasiumiks. Selle eesmärgi nimel ei pidanud ta paljuks mõnigi kord naeruväärsuseni ulatuvat kummardamist tsaarivõimude ees ning 1889, enne määratud tähtaega, üleminekut venekeelsele õppetööle. Loa reorganiseerida kool 8-klassiliseks täieliku gümnaasiumikursusega I järgu õppeasutuseks sai ta 1890. Esimene lend lõpetas 1891. Eragümnaasiumi nimetus ja õigused anti Treffneri koolile aga alles 1907.
Õpilaste mälestuste järgi oli HT-l pakitsev tung alati tegutseda, midagi õiendada, silma paista ja anda ainet enesest kõnelemiseks. Sellepärast läks ta igale poole, kus midagi näha ja võimalus ennast näidata, aga mitte ainult ennast, vaid ka oma kooli. Kas ja kui palju selles alatihti askeldamises oli põhjuseks auahnus, on raske otsustada. Tõenäoliselt tulenes see tema kärsitusest, alati vahelduvast ja liikumist nõudvast iseloomust, samuti teha oma koolile igal võimalusel propagandat.
HT pedagoogiline tegevus ei piirdunud üksnes oma kooliga. Ta andis usuõpetuse tunde 1896-99 Tartu Maria-õppeasutuses ja alates 1899. aastast Tartu Puśkini Tütarlastegümnaasiumis. Eragümnaasiumi direktorina ja tütarlastegümnaasiumi õpetajana toimis HT kuni surmani.
19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Tartu avalikus elus olid HT kõrval tuntud ka tema vennad. Cornelius Treffner töötas 1866-1916 Tartu Kubermangugümnaasiumi, hilisema Aleksandi Gümnaasiumi usuõpetuse ja vanade keelte ülemõpetajana. Gustav Treffner oli 1876-1907 Tartu ülikooli nõukogu sekretär. 1917 sai Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktoriks kooli asutaja sugulane (lellepoja pojapoeg) Konstantin Treffner.
Kaasaegsete ja hilisemate kirjameeste hinnangud HT kohta on olnud üsna vastakad. Ühed on teda nimetanud "edevaks, põhimõttetuks ja kahepaikseks sekeldajaks", teised jaganud talle kiidusõnu selle eest, et ta rajas ning läbi kõigi raskuste ja takistuste pidas ainulaadset õppeasutust, kus sai hariduse rohkesti Eesti avaliku elu tegelasi.
Allan Liim
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997

Isikud

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee