00:51 pühapäev, 18.08.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
  Truusmann, Jüri
1856 - 1930

Jüri Truusmann
15./27. XII 1856 Jõgeva v. Laiuse khk. - 2. VI 1930 Petseri
"Päevaleht" avaldas 5. VI 1930 teisejärguliste teadete seas kaunis silmapaistmatul kohal Jüri Truusmanni nekroloogi, järelehüüde mehele, kelle kohta sellessamas nekroloogis kirjutatakse, et usk ja haridus viisid teda vene ringkondadele üsna lähedale, et ta töötas 1885-1907 Tallinnas tsensorina, oli 1880. aastatel Tallinna mõjukate, kuid väikesearvuliste venemeelsete eesti ringkondade üks liidreid, oli avaldanud mitmeid ajaloo-alaseid töid, mille koostamine oli "süsteemitu ja ilma kestvama väärtuseta".
Nekroloogist jääb mulje, et tegemist on olnud võrdlemisi tähtsusetu ja pealegi eestivaenuliku tegelasega. Kuid milleks siis üldse nekroloog? Vastuolust, et Truusmanni kas vihati või austati, ei pääsetud ka siin, isegi kui ta juba surnud oli.
JT sündis Tartumaal Jõgeva vallas Eristvere külas Tõnnu talus, mille rentnikeks tema vanemad Jüri ja Mai (neiuna Rehemaa) Truusmann olid. Peale JT oli peres veel kaks last: õde ja vend. Juba külakoolis paistis JT silma kui terane ja uudishimulik poiss, kes peagi ammendas sealt pakutavad teadmised ja kelle edasist koolitamist kohalik õigeusu köster siiralt soovitas.
JT edasise haridustee määrasid ära kaks tingimust: perekonna mitte just kõige parem majanduslik seis ja asjaolu, et Truusmannid olid õigeusku. 1869 pani isa tollal 13-aastase JT kodunt kaugele Riia vaimulikku kooli, kus JT-l avanes võimalus õppida kroonu kulul. Pärast kooli edukat lõpetamist olid JT edasised sammud haridusteel juba loogiliseks jätkuks esimesele: Riia vaimulik seminar ja Peterburi vaimulik akadeemia, mille lõpetas 1883 magistrikraadiga. JT Baltikumi ristimist käsitlev magistritöö trükiti 1884 Peterburis (470 lk.). Pärast kolme õigeusu õppeasutuse lõpetamist pidanuks temast saama õigeusu preester, kuid JT ei pidanud seda ametit endale sobivaks ja töötas kuni 1885. aastani hoopis Peterburis Aleksander Nevski nimelises vaimulikus koolis ladina keele õpetajana. Sellelt ametikohalt nimetati ta kui mitmekülgselt haritud (valdas kreeka, ladina, heebrea, vene, saksa, inglise ja prantsuse keelt) ja "õige ilmavaatega" mees Tallinna välis- ja sisekirjanduse tsensoriks.
JT juures ei tohi jätta tähelepanuta vene keskkonnas veedetud 14 aastat. JT ise kirjutab, et ta oli kogenud vene hinge suurust ja sõbralikkust, tema vaen oli suunatud baltisakslaste õigusliku ja majandusliku hegemoonia vastu.
JT-d kui tsensorit on iseloomustatud erinevalt. Märt Raua käsitluses oli JT mees, kellele "trükisõna kägistamine sadistlikku rõõmu tegi ja kes valitsuse määrustele omalt poolt veel soola ja pipart juurde lisas." Hans Pöögelmanni järgi oli JT "tsaarivalitsuse poliitika järelvalvaja Eesti kirjanduses ja ühiskonnaelus, nuuskur ja põrgukoer, ... kirjandusevägistaja". Samas aga on näiteid, kus JT käitus (kui lähtuda tsensoriülesannetest) pisut kummaliselt: soosis Konstantin Pätsi "Teataja" ilmumist. Tänu JT eestkostele Trükiasjade Peavalitsuse ülema juures sai Päts "Teataja" väljaandmise loa. Just "Teataja" eest sai JT aga Trükiasjade Peavalitsuses korduvate etteheidete osaliseks. Samuti ilmus "Teataja"isana väljaantav ja Eduard Vilde toimetatav "Teataja Naljalisa" kolm aastat lihtsalt JT armust, sest luba selle väljaandmiseks Trükiasjade Peavalitsuselt polnud. JT ise kirjutab: "Meenutades neid ebameeldivusi (peapesu "Teataja eest - U.K.), leian ma samal ajal moraalset rahuldust veendumuses, et "Teataja" aitas kaasa rahvusliku eneseteadvuse tärkamisele, andes eestlastele jugust ja jõudu võidelda sõltumatuse eest päevil, mil ma võin rahulikult lõpetada oma elutee."
Lisaks tsensori ülesannetele osales JT aktiivselt ka seltsides. Ta oli Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi auliige ja Eesti Kirjameeste Seltsi liige, energiat jätkus ka Vene Keiserlikule Geograafia Seltsile. Tähelepanu väärib JT tegevus EKmS-is, kuivõrdteda on süüdistatud kaasaaitamises selle sulgemisele. JT võeti EKmS-i liikmeks 28. VIII 1881, kui seltsi presidendiks valiti Carl Robert Jakobson. Samal ajal sai alguse ka seltsi lagunemine ja tugevnesid omavahelised vastuolud.
Kuni aastani 1885, mil JT tuli Tallinna, pole tema tegevusest EKmS-i liikmena midagi kuulda, alles pärast tsensoriametisse astumist osales ta seltsis aktiivsemalt. Ideoloogiliselt kuulus ta Jakobsoni järglaste hulka. Iseloomulikud on JT mõtted seltsi ühel koosolekul peetud kõnes: "... eestlased ei pea kartma oma rahvuse lõppu idast liginemas, sest setud on juba ligi 1000 aastat venelaste kõrval elanud, õigeusu üle võtnud ja ometi oma rahvusele truuks jäänud." 1887 valiti JT EKmS-i abipresidendiks, ometi ei saanud temast seltsi aktiivset liiget. Üheks põhjuseks oli ka asjaolu, et EKmS tegutses ja pidas oma koosolekuid põhiliselt Tartus, JT aga töötas Tallinnas.
1893. aastaks, mil EKmS keelustati, olid seltsis vastuolud tõusnud haripunkti. Eriarvamusi on siiani tekitanud, kuidas käsitada JT rolli seltsi keelustamisel - kas ta on olnud oma sõbrale, Eestimaa kubernerile vürst Sergei Śahhovskoile suunatud kaebekirja initsiaator või tuleb seltsi lõppu näha loogilise järeldusena sisevastuoludesse uppunud tegevusele.
Oma elu viimased aastad veetis elust väsinud ja Eesti Vabariigis pettunud JT Petseri kloostris, kuhu ta asus ilmselt 1922. Kloostri asukana on JT maha jätnud märkimisväärse märkmete hulga, millest võime lugeda, et JT pidas Eesti iseseisvust juhuslikuks sündmuseks, millele polnud eelnenud pikka riiklikku arengut. Ta mõistis hukka bolśevismi ning leidis, et pärast selle kukutamist peab Eesti taas kuuluma Venemaa koosseisu, kus Eesti peaks saama laiaulatusliku autonoomia. Sügavalt mõistis JT hukka Tartu rahuga saadud varem Pihkva ja Peterburi kubermangu kuulunud alade "estoniseerimise". Nii kloostris elades ja oma mõtteid mõteldes jäi JT omati veel avalikkuse tähelepanu alla. Paljudele ei andnud rahu asjaolu, et JT kui tsaariaegne tsensor sai Eesti riigilt pensioni.
JT on maetud Petseri kalmistule.
Urmas Klaas
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997

Isikud

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee