12:40 laupäev, 31.10.2020
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
  Erdell, Mats
1793 - 1847

Mats Erdell
24. IV / 4. V 1793 Pöögle v. Karksi kihelkond - 2. / 14. XII 1847 Patküla v. Helme khk.
Taagepera surnuaial asub perekonnakabel, mille lasi ehitada Sõnni Mats ehk talupojast mõisnik Mats Erdell. Kabeli keskel seisab suur kivitahvel kirjaga: "Siin hingab rahhoga omma suure töteggemissest ja holekandmissest Sõnni perremees Rope mõisa Pfandhalter ja Pattkülmõisa Rentnik MATZ ERDELL - sünd. Pöögle valla Erdo tallus essimesse Kristuse ülestõusmise pühha jutluse aial 1892 aastal, surnud Pattkülla mõisan sel 2-sel Detsembre kuu päeal 1847..."
Perekonnapärimuse järgi olnud tulevase mõisapidaja sigitajaks aadlimees major Karl von Staden, hoopis tõepärasematel arhiiviandmetel sündis Mats Erdell aga Pöögle mõisa Erdo talu noorperemehe Merti (1763-1820) ja selle naise, Puritse talu noorukese peretütre Tio teise lapsena. ME isa oli olnud tubli peremees ja pälvis sellisena ka mõisaomaniku Friedrich Joachim von Oettingeni (1755-1839) soosingu. Kui F. von Oewttingen sai 1796 Helme kihelkonnas asunud mõisa pandipidajaks (1806 omanikuks), siis viis ta endaga kaasa 115 hinge Pöögle talupoegi, nende hulgas ka Erdo Merti pere. Taagepera mõisa revisjonikirjelduses 1805 on Erdo Mert mõisa aidamees, hingeloendis 1811 aga Sõnni talu peremees.
1816. a. vakuraamatu andmete järgi kuulus Sõnni talu Taagepera talude seas keskmiste hulka (maad üle 50 ha). Talus oli 4 tööjõulist meest ja 2 naist, 3 hobust ja 8 veist ning mõisa heaks tuli teokoormisi kanda samaväärselt teiste taludega. Selleks ajaks oli Sõnni talu peremees juba Mats Erdell - vaatamata sellele, et ta 1814 koos isaga mõisaomanik Oettingeni vastu kaebust tõstnuna viimase usalduse oli kaotanud. Nimelt jõudis kohtuni Mats Erdelli tunnistus, et Taagepera mõisas püüti talumaade takseerimisel kroonu maamõõtjat mõisa kasuks kallutada. Tolles kohtuasjas jäi mõisnik peale ja kaebus tunnistati tühjaks. Hiljem võitis söakas ja ettevõtlik Mats Erdell mõisavanemate soosingu siiski tagasi.
Perekonnapärimuse järgi olevat Mats oma jõukusele aluse pannud Vene-Prantsuse sõja ajal hobustega kroonuvooris käies. Peamiseks sissetulekuallikaks oli arvatavasti siiski talupidamine ja äri vilja ning linaga. 1813. a. paiku abiellus Mats Erdell Kertiga, arvatavalt Erdo naabertalu peretütre ja seega lapsepõlvekaaslasega Pööglest.
Paarikümne aastaga oli ta nii palju jõukust kogunud, et võis haaret laiendada ja vaatamata mitmetele seisuslikele piirangutele mõisapidamist ette võtta. Et rüütlimõisate omamine oli ainult aadlike ainuõigus, siis võisid mitteaadlikud neid vaid rentida või pantida - juhul kui mõisaomanikul mõisapidamise soovist, oskusest või rahast puudu tuli. Mats Erdell sai 1830. aastate algul pikemaks ajaks rendile suurtükiväekapten Reinhold Otto Freytag von Loringhovenile kuulunud suure Patküla rüütlimõisa. Isa kõrval õppisid siin mõisapidamise kunsti ka pojad - 1832. aastast Märt (Martin, suri mõisapidajana Roobel 1850), 1837. aastast Johann (Joachim Friedrich, tulevane Viljandi 3. gildi kaupmees ja mitme mõisa rentnik Liivimaal) ja Hans. 1836 läks müügile naabermõis Roobe, mis Patkülast küll poole väiksem, kuid heade maadega. Selle seaduslikuks omanikuks sai Voltveti mõisnik kihelkonnakohtunik heinrich von Stryk - pärimuse järgi Matsi sohiisa sõber, kes Mats Erdelli palvel ja tema raha eest selle oma nimele ostnud. Teada on igatahes, et Roobe mõisa ostuhinna - 75 000 assingaatrubla väärtuses pantkirjade ametlikuks omanikuks sai Mats Erdell, kes vastavalt pandilepingule tagas sellega endale ja oma järglastele kuni 1909. aastani mõisa valdamise õiguse. Erinevalt rentnikest olid pandipidajal mõisa majandamise suhtes peaaegu piiramatud õigused, kusjuures omanikule jäid vaid maapäevast osavõtu ja provintsi omavalitsusametites olemise õigused ja kohustused. Seega sai Matsist täis mõisahärra talurahva suhtes, kellena ta, eriti aga tema pojad, on ajastu- ja kombekohaselt käitunud. Samas võis ta majanduslikult sõltumatuna lubada endale küllaltki suurt vabadust aadlikest mõisnikega kemplemisel, millest rahva seas on liikunud lausa legende.
Roobe mõisa omandas Mats Erdell ilmselt poegade jaoks, kellest kolm vanemat seda kordamööda pidasid. Mats Erdell ise elas Sõnnil ja ilmselt 1842. aastast, kui talu tütar Kerli ja Abjast tulnud koduväi Jaak Oja kätte sai, resideeris Patkülas, kus ta 54 aasta vanusena maovähki suri. Kaks päeva hiljem järgnes isale, kes Helme-Taagepera eesti koguduse registris tagasihoidlikult Sõnni rentnikuks on märgitud, perekonna pesamuna, neljandat aastat Tartu suurkoolis tudeerinud poeg. Saksa koguduse kirjade järgi suri Herr Studiosus medicinae Friedrich Bernhard Erdell, 23 1/2 aastat vana, vallaline, Ala mõisas tiisikusse. Isa ja poeg maeti koos 9. detsembri pärastlõunal 1847.
Pärast Mats Erdelli surma Erdellid Patküla mõisat enam ei rentinud. Roobe aga jäi vaatamata juriidiliste omanike vahetumisele nende kätte pidada, kuni rüütlimõisate omamisõiguse vabakslaskmise järel mõis 1867 seaduslikult Mats Erdelli kolmanda poja Hansu (1819-92) omaks sai. Viimaselt päris Roobe Tartu ülikoolis juurat õppinud poeg Paul (1857-194?), kelle omandusse läks ka 1898 lastetuna surnud tädi Kert Oja testamendi järgi suur ja jõukas Sõnni talu. Selle oli Mats Erdelli tütar, kes isalt 5500 ja emalt 1000 hõberubla päris, alles 1868 Taagepera mõisnikult Bernhard von Strykilt päriseks ostnud. Nagu mitme teisegi talupojaseisusest mõisnikust tõusnud suguvõsaga, saksastusid Mats Erdelli järeltulijad. Üks neist oli koguni nii eestlaste- ja matsivaenulik, et põletas 1911. a. paiku Mats Erdelli elusuuruse portree.
Läbi Eesti Vabariigi maareformi keerdkäikude, millega võõrandati ka Roobe rüütlimõis ja ühes sellega Sõnni talu, said viimase Erdelli poegadest uuesti talunikud - Erich (1898-1975) Roobel ja Hans (1902-1993) Sõnnil. Sealt viis saatus nad baltisakslastena 1940 ümbesasumise käigus Saksamaale. Viimane Sõnni peremees suri Kanadas sooviga matta ta põrm kodumaal esiisa kõrvale. Kanada Alberta provintsis jätkab aga matsiliku visadusega põllumeheteed oma 1000 ha maaga ja ligi 1000-pealise veisekarjaga farmis tema vennapoeg ja viimase Roobe mõisniku pojapoeg Gerhard Erdell (sünd. 1930).
Tiit Rosenberg
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997

Isikud

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee