04:45 esmaspäev, 01.06.2020
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
 
Keres, Paul
1916 - 1975

Paul Keres (1916-1975), maletaja, rahvusvaheline suurmeister (1937)

Paul Keres sündis 7. jaanuaril 1916. a. Narvas. Omandas keskhariduse Pärnus, õppis 1938-41 Tartu ülikoolis matemaatikat ja oli 1936-40 ajakirja "Eesti Male" peatoimetaja. Tegeles algul innukalt kirimalega (1935 Euroopa meister). Tuli esimest korda Eesti malemeistriks 1935, võitis esimese rahvusvahelise turniiri Bad Nauheimis 1936. Mängis üldse rohkem kui 70 rahvusvahelisel turniiril ja võitis suurvõistlustel rohkesti esikohti. Oli 1930.-60. aastail peamisi maailmameistritiitli pretendente. Kerese mängustiil oli erakordselt mitmekesine, tema partiid sisaldasid efektseid kombinatsioone ja suurepärast positsioonimängu. Ta paistis silma ka maleteoreetikuna. Paul Keres mõjutas kogu malemaailma ka kui kõrge spordieetikaga inimene.
Paul Keres suri 5. juunil 1975. a. Helsingis.

EE

Paul Keres
25. XII 1915 / 7. I 1916 Narva - 5. VI 1975 Helsingi
Mis on sirge rühi, heade kommete, korrektse välimuse mõõt? Kas väikelinna poepidaja ja õmbleja perest saab välja kasvada mees, keda maailma pealinnade kõrgemas seltskonnas, vaimuaristokraatia hulgas, mäletatakse kui meeldejäävalt aristokraatlikku, galantset ja sädelevat isiksust? Saab. Eesti Vabariigi esimestel aastakümnetel oli see võimalik. Kui vahest võibki tunduda, et Eesti tolleaegset vaimset kasvupinnast idealiseeritakse üle, siis päris tühjale kohale see legend tekkinud ei ole. Kui peaks näiteid vaja minema, on üks kohe olemas - Paul Keres.
Sündinud oli PK Narvas, kuhu tema vanemad olid Pärnust oma esimese poja Haraldiga (hilisema akadeemikuga) läheneva sõja eest pagenud. Vabadussõjale jäi perekond ikkagi jalgu. Pärnusse jõuti tagasi siis, kui Paul oli 6-aastane. Hoolimata viga saanud ja elu lõpuni traumeeritud vasakust käest, arenes Paul kehaliselt hästi. Eriti meeldis talle mängida tennist, milles tema tehnikat ja andekust hinnati tähelepanuväärseiks. Ka täismehena tegeles PK aktiivselt võistlustennisega, 1951. aastani kuulus ta pidevalt Eesti edetabeli esimese kümne mängija hulka.
Male haaras teda juba poisikesena sedavõrd, et ema, olles hirmul poisi võimaliku kaldumise eest hasartmängudele, malekomplekti hävitas. Pärnus tõusis ta suuremategi poiste hämmastuseks ruttu linna koolinoorte esimaletajaks. Napilt 13-aastasena võitis PK täiskavanute hulgas Pärnu meistritiitlile peetud välkturniiril kõiki oma vastaseid. Nüüd oli ta maletaja. Muidugi läks rahvusvahelisele tasemele murdmiseks veel veidi aega, sinnagi jõudis PK juba 1935. Ta tundis huvi kõigi võimaluste vastu, mis lubasid oma oskusi edasi viia. Üheks selliseks oli kirimale.
Malemänguks vajalikku kombinatsioonilist mõtlemist saadavad tihti ka musikaalsus, keeldtevaist ja matemaatiline taip. Kõik need kolm olid olemas ka PK-l. Tartu Ülikooli läks ta 1938 õppima just matemaatikat. Elurütm ei sobinud aga enam akadeemilise eluga ja nii jäi stuudium lõpetamata. Siiski sai ta ülikoolist endale naise - Maria - ja temaga hiljem kaks last. Keeli ta enda meelest ei õppinud - võta aga sõnaraamat, hakka selle abil lugema ja ongi keel selge.
1938 korraldas Hollandi raadiokompanii AVRO turniiri maailma kaheksale tugevamale. Selleks ajaks polnud ehk enam üllatuseks see, et nende kaheksa hulka kuulus Aleksandr Alehhini, Reuben Fine`i, Mihhail Botvinniku, Max Euwe, Samuel Reshecsky, José Raūl Capablanca ja Salo Flohri kõrval ka PK, küll aga just see, et just tema turniiri võitis. Ta kuulutati valikult maailmameistritiitli pretendendiks Alehhini vastu. Eesti juubeldas - PK oli sel hetkel rahvusvaheliselt kuulsaim eestlane. Kuigi PK oli mitmel puhul ka tõenäoliseim pretendent maailmameistritiitlile, juhtus ikkagi nii, et ta meistrimatśini ei jõudnud, olleks kolmel korral pretendentide turniiril teine. Maleajaloos ongi teda nimetatud igaveseks teiseks.
II maailmasõja eelõhtul ei olnud PK kogu Eesti male. Eesti koondis võistles maleolümpial aastatel 1935-39 neljal korral ja võitis viimasel neist Buenos Aireses pronksmedali. Sel ajal tegi PK ka oma elu kõige olulisima valiku. Euroopa kohal olid kõuepilved ja tal oleks olnud mitmeid avatud teid, kuid ta otsustas naasta Eestisse. Kahjuks jäi ta seetõttu Nõukogude Liidu suletud malesüsteemi. Mitte kohe, sest vahepealsed Saksa võimu aastad veetis ta samuti Eestis. Vähesed aimavad, milline ränk ideoloogiline võitlus käis Nõukogude Liidu male telgitagustes. PK koges seda valusalt, aga ta jäi tippmalesse püsima. Kolmel korral sai PK-st NSV Liidu malemeister. 1952-64 tuli ta NSV Liidu meeskonnas seitsmel korral maleolümpial kuldmedalile.
Suurmeister tegi oma elu jooksul kaasa 198 ametlikul maleüritusel ja mängis seal 1934 partiid, millest võitis 952, viigistas 794 ja kaotas 188. Ka surm sai ta kätte veel kui turniirimaletaja. PK suri Helsingis, kui ta oli tagasiteel koju ühelt järjekordselt turniirilt Kanadas. Metsakalmistule saatsid teda kümned tuhanded tänavail, ilmselt sajad tuhanded, võib-olla ka miljonid südames, nii Eestis kui ka mujal maailmas.
PK-l ona oma biograaf - Valter Heuer, mistõttu tema elukäik on küllalt jälgitav. Ta on üks väheseid eestlasi, kellest nõukogude ajal oli võimalik avaldada fotosid tema hiilgeajast, kuhu loomulikuna kuulus sini-must-valge lipp. Maletaja osutus ka represseerijate jaoks lihtsalt harjumatult suureks. PK fenomenaalsust iseloomustab see, et ta on jäädvustatud nii Eesti Vabariigi rahatähel kui ka NSV Liidu postiagentuuri poolt tema 75. sünniaastapäeval välja antud postmargil. 1996 püstitati tema monument Pärnus.
Loomulik, et PK-d meenutatakse just tema mälestusturniiridega, sest ta ise oli silmapaistev male propageerija. Ta koostas ligi 180 maleülesannet, kirjutas maleõpikuid (Malekool I-III, 1947-55 jt.), 1936-40 toimetas ajakirja "Eesti Male", oli initsiaator malealase ajakirjanduse väljaandmisel ka pärast sõda. Tema artikleid ja raamatuid on tõlgitud rohkesti ka teistesse keeltesse. Suurmeister oli heal meelel valmis andma simultaane ja mängima avalikel etendustel ka teatraalset, suurte nuppudega malet. Eesti ülejäänud tuntumad maletajad, kellest paljud olid hakanud seda kuninglikku mängu mängima 1930. aastate lõpul just PK eeskujust vaimustudes, mäletavad hästi, kuidas nende eeskuju võis tundide kaupa analüüsida mõnda algaja partiid, kui see talle huvi pakkus.
Oma taktitunde ja korrektsusega oli PK tuntud kogu maailma maleeliidi hulgas. Ta oli selle tipus nii alaline suurus, et ka enamik sõjajärgseid maletajaid imetleb teda kui võtmeisiksust males. Paljud pidasid teda oma sõbraks, Boriss Spasski näiteks kiindus temasse kui poeg isasse. PK-d on kiitnud kõik temaaegsed maailmameistrid.
Tõnis Lukas
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997

Isikud

 
Pildid
 
 
 
 
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee