05:48 esmaspäev, 01.06.2020
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
  Kempf, Matthias
... - ...

Matthias Kempf
Novembris-detsembris 1554 andis Tartu raad kodanikuõiguse 118 käsitöölisele, kellest vähemalt 2/3 (80) olid eestlased. Kuna Tartu rae protokollid ongi säilinud alles sellest aastast peale, siis pole teada, kuidas ja missuguses proportsioonid toimus uute kodanike vastuvõtt varasematel aegadel. Kaudselt võib siiski oletada, et eestlaste arv ja osatähtsus oli laialdase talupoegliku tagamaaga Tartus kogu keskajal märgatavalt suurem kui mereäärses Tallinnas.
1554 kodanikuks saanute hulgas oli ametialaselt kõige rohkem (19) kandjaid, kes tegelesid kaupade edasitoimetamisega. Kõige auväärsemate linnakodanike hulka tõusis nendest edaspidi Martin Kuivleha. /---/
Teine prominentne ja raeprotokollides sageli esinev eestlane tolleaegses Tartus oli Matthias Kempf (Mattias Kemp), kodanikuseisuses samuti 1554. aastast peale. Temalgi oli oma maja (Jakobi tänaval) ja aed eeslinnas. Ametilt rätsep, kuid olnud nooruses maineka pastori Johann Wettermanni abiline ja osates hästi saksa keelt, hakkas ta täitma hingekarjase ülesandeid nii õpetajata jäänud Püha Katariina eesti kui ka Jaani saksa koguduses. 1583 tuli Katariina kirik üle anda jesuiitidele, mis Kempfi väga pahandas, nii et ta käis jätkuvalt sinna kogunevaid eestlasi kepiga laiali ajamas.
Martin Kuivleha ja Kempfi kuulumist linna eliiti kinnitab nende osavõtt kõrgema seltskonna elust. 18. septembril 1583 on mõlemad olnud väga mõjuka bürgermeistri Antonius Gerstenzweigi (sai Poola võimudelt Vana-Kuuste mõisa) külaliseks selle majas Lossi tänaval, kuhu koos abikaasadega oli kutsutud linna lugupeetavamaid kodanikke, nende hulgas ka Wilhelm Pepler, samuti Poola kõrgemaid sõjaväelasi ja väliskülalisi. Laua taga istuti kaua, kuni hilisõhtuni, kui kaupmees Dirk Bergmann alustas tüli, solvates ametivenna Peter Gunthi abikaasat. Daami kaitseks astus välja Kempf, kuid juba olid meeled liiga ärevil, käiku läksid noad ja õnnetul kombel said haavata just naisterahvad - Pepleri abikaasa ja veel raskemini Gunthi rase proua, kes hiljem sünnitaski surnud lapse. Bergmann arreteeriti ja sai karistada, hakkas aga omakorda kiusama ja süüdistama Kempfi, kes võlgnevat talle raha, olevat püüdnud omastada võõrast vara, petnud kaaslinlasi, jätnud täitmata kodanikukohustusi. Nii said alguse pikaajalised kohtuprotsessid. Kempfi edukus ja sotsiaalne tõus tõi talle rohkesti kadestajaid ja vastaseid, seda soodustas ka tema enda äge iseloom. Lõpuks tuli Kempfil vaimulikuametist loobuda ja koguni Tartust lahkuda. /---/
Sulev Vahtre
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997

Isikud

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee