05:34 esmaspäev, 01.06.2020
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
  Kesküla, Aleksander
1882 - 1963

Aleksander Kesküla
9. / 21. III 1882 Saadjärve vald Äksi khk. - 1963 Madrid
1950. aastatel avanenud Saksa arhiivid kinnitasid ajaloolaste ammust oletust - keiserliku Saksamaa kindralstaap finantseeris I maailmasõja päevil enamlaste ettevalmistusi Vene revolutsiooni vallandamiseks. Päevavalgele ilmunud dokumentidest kerkis esile ka ühe unustusse vajunud eestlase nimi - Aleksander-Eduard Kesküla.
AK andis põhjust enesest kõnelemiseks juba revolutsioonipäevil 1905. Seejuures olid hinnangud tema tegevusele lausa vastandlikud. Ühelt poolt väideti: "Ta oskas vastast kohutavalt sugereerida - hirmutada rahvahulkadega, saladuslikult peidetud jõududega, mille ta oma võimuga võis iga hetk panna liikuma ... Ja teda kardeti." Teisalt aga kinnitati: "Aleksander Kesküla polnud ehtis revolutsionäär. Oli avantürist, õnneotsija, teda huvitasid juhtumused."
AK algne maailmavaade oli kaugel revolutsioonilisusest ja avantürismist. Tartumaa taluperes sündinud ja 1903 Tartus gümnaasiumi lõpetanud AK asus õppima Tartu ülikooli õigusteaduskonda, astus enesestmõistetavusega Eesti Üliõpilaste Seltsi ja tegi kaastööd "Postimehele". Kevadel 1904 olevat aga toimunud ränk kokkupõrge AK ja Jaan Tõnissoni vahel isiklikul pinnal, mille lahendamiseks heideti AK EÜS-ist välja. Ilmselt sai just siit alguse kaldumine radikalismi.
Saabunud kevadel 1905 Tartust Tallinna, ühendas AK seni eraldi tegutsenud sotsiaaldemokraatlikud ringid ja sai VSDTP Tallinna komitee juhiks. Siitpeale korraldas ta kõiki Tallinnas toimunud revolutsioonilisi meeleavaldusi kuni arreteerimiseni 9. VII. Oktoobrikuise üldstreigi survel vabanenud, sukeldus AK taas töhe, kujunedes fanaatiliseks relvastatud ülestõusu pooldajaks. Tema ja Hans Pöögelmanni initsiatiivil valmisid Tartu aulakoosoleku kõige radikaalsemad otsused. Samas valiti ta revolutsioonilise keskbüroo koosseisu. Pöördunud tagasi Tallinna, jätkas AK agitatsiooni relvastatud väljaastumise kasuks, muu hulgas ka kuulsal "Volta" koosolekul, millele järgnes mõisate põletamine.
Karistussalkade märatsemise ajal viibis AK Petrogradis ja saatis sealt Eestisse relvi terroristliku võitluse alustamiseks. Kevadel 1906 asus tagaotsitav "ohtlik kurjategija" uuesti Tartusse, kus rajas Lõuna-Eestit hõlmava VSDTP Põhja-Liivimaa organisatsiooni. AK kutsel saabus Tartusse "eksproprieerimiste" teostamiseks Lätis tegutsenud revolutsiooniline võitlusgrupp. Põrandaaluse juhina seisis AK ka legaalse pahempoolse ajalehe "Hommik" väljaandmise juures. Märtsis 1907 osales ta Eesti sotsiaaldemokraatide nõupidamisel Terijokil, aidates kaasa enamliku joone võidule (AK pidas end enamlaseks juba 1905, mil vaid üksikud eestlased orienteerusid enamluse-vähemuse vastuoludes).
Sügisel 1907 paljastas politsei VSDTP Põhja-Liivimaa organisatsiooni ja AK oli sunnitud põgenema. Ta asus esialgu Saksamaale, seejärel aga Śveitsi, kus täiendas oma haridust sealsetes ülikoolides ja jätkas osalemist sotsialistlikus liikumises. Samas muutus AK väliselt veelgi enam "hoolitsetud härrasmeheks", olles abiellunud rikka śveitslannaga, kes tõi kaasa jõukuse ja maamaja (mõisa).
Uus aktiivne periood AK elus algas pärast I maailmasõja puhkemist. Septembris 1914 ilmus ta koostööpakkumisega Saksamaa Berni saadiku juurde. AK teavitas sakslasi Vene enamlaste vaadetest ja tegevusest ning just temalt saadud info põhjal otsustasid Saksa välisministeerium ja kindralstaap toetada enamlaste õõnestustööd Venemaal. Siitpeale trükkisid enamlased oma kihutuskirjandust ja pidasid sidet kodumaaga põhiliselt Saksa rahadega. Üks vahendajatest neis tehinguis oli AK, kelle kaudu jõudis leninlasteni ca veerand miljonit marka.
Lisaks sellele üritas AK tõmmata Rootsit sõtta Venemaa vastu, nõudes selle eest sakslastelt kinnitust, et Saksamaa ei okupeeri Eestit. 1914. a. lõpus tegi ta esimese reisi Rootsi. Stockholmi eeslinna esinduslikus villas toimunud vastuvõttudel tutvustas AK mitmele mõjukale tegelasele oma suurejoonelisi tulevikuplaane Põhjala tuleviku küsimuses.
Ta propageeris ideed, et Suur-Eesti (Eesti, Põhja-Läti ja Ingerimaa) liidetaks Soomega ning loodaks Rootsi kuningriigist ja Soome-Eesti ühendusest koosnev Põhja-Euroopa kaksikmonarhia, millega tulevikus ühineksid teisedki Põhjamaad. Tagantjärele näib selline idee naiivne, kuid omas ajas vaid veidi ennatlik - 1917 hakati ka Eestis otsima võumalusi Skandinaaviale läheneda.
1916 pettus AK sakslastes ja pööras neile selja. Asunud uuesti Stockholmi, asutas ta Eesti probleemide tutvustamiseks Eesti Büroo ning lõi kontaktid Suurbritannia, Venemaa ja Prantsusmaa saatkonnaga. AK tegevuse vilju lõikas 1918 Stockholmi saabunud J. Tõnisson, kes avastas oma üllatuseks, et Entente`i esindajad on Eestimaa asjadega suhteliselt hästi kursis. Prantsusmaa saadik kinnitas koguni, et de facto tunnustus anti Eestile sedavõrd kiiresti tänu AK ettevalmistavale tööle. Tekkisid ka sidemed AK ja välisdelegatsiooni vahel.
AK koostööpakkumine lükati siiski tagasi, väidetavalt saanud komistuskiviks AK soov delegatsiooni juhtida. Vaatamata nurjumisele jätkas AK tegevust Eesti huvides. Muu hulgas astus ta samme sakslaste poolt vangistatud Konstantin Pätsi vabastamiseks. Vastuolud aga teravnesid sedavõrd, et septembris 1918 pöördus AK Śveitsi ja distantseerus aktiivsest poliitikast.
AK elu teisest poolest on vähe andmeid. Väidetavalt olevat ta end uuesti sidunud enamlusega, suhtunud halvustavalt Eesti Vabariiki, toetanud materiaalselt siinseid poliitvange ja võõrustanud oma kodus Śveitsi sattunud Eesti kommuniste. 1932 asus AK Hispaaniasse, töötas reisibüroos ja elas tagasitõmbununa kuni surmani.
Ago Pajur
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997


Isikud

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee