05:41 esmaspäev, 01.06.2020
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
  Kapp, Artur
1878 - 1952

Artur Kapp (1878-1952), helilooja ja pedagoog

Artur Kapp oli Joosep Kapi noorim poeg. Ta sündis 28. veebruaril 1878. a. Suure-Jaani kihelkonnakoolimajas. Õppis samas koolis ja Peterburi konservatooriumis, mille lõpetas 1898. a. oreli (prof. L. Homlius) ja 1900. a. kompositsiooni (prof. Rimski-Korsakov) erialal. Seejärel tegutses orelikunstniku, pedagoogi ja koorijuhina Peterburis. 1904. a. siirdus ta Astrahani, kus töötas muusikakooli direktorina.

1920. a. tuli A.Kapp tagasi Eestisse, töötas Tallinna konservatooriumis (alates 1925. a. professor) kompositsioonikateedri juhatajana. Tema õpilased olid Evald Aav, Adgar Arro,Gustav Ernesaks, Villem Reiman, Riho Päts, poeg Eugen Kapp jt.

A. Kapp on kirjutanud viis sümfooniat, sümfoonilist muusikat, oratooriumi "Hiiob", koorilaule ("Metsateel", "Sa oled mu südame suvi" jt). 1944. a. siirdus helilooja Suure-Jaani, kus lõi oma tähtsamad helitööd.

Artur Kapp suri 14. jaauaril 1952. a.
EE


Jenny Siimon meenutab:

"Mäletan, kuidas laulsin Toilas Artur Kapi laulu "Sa oled mu südame suvi", mis alati kuulajates südamlikku vastuvõttu leidis ja mille peale aplausid lõppeda ei tahtnud. Professor ise oli kuulajate hulgas, ta veetis meil puhkust. Pärast, koduteel, küsis Artur Kapp äkki: "Kelle laul see oli, mida täna kordasite?". See oli nii ootamatu, et ei teadnud, mida vastata. Kui olin öelnud, et see on tema enda ilasaim laul, oli professor väga üllatunud. "Tõesti, meelest on läinud", arvas ta. "Küllap kunagi nooruses komponeeritud".
Juba siis kõneles Artur Kapp korduvalt, et kirjutaks meelsasti laulu, mille pühendaks minule. Ainult sobiv tekst otsigu ma ise. Teoks sai see plaan küll alles aastat viisteist hiljem. Olin kunagi lugenud Lydia Koidulat ja mulle sai tol korral väga lähedaseks tema luuletus "Puhtad pihud". Saatsin selle professorile. Mõne aja möödudes - 12. veebruaril 1948 - sündiski Artur Kapi heroiline laul "Puhtad pihud". Paari nädala pärast toimus ka esiettekanne autori kodus.
Peaaegu kõik teoreetiliste ainete eksamid õiendasin Artur Kapi juures. Need olid alati väga huvitavad. Kui oli tarvis näiteks mingit sonaati analüüsida, kuulas ta seletust üsna suure huvi ja tähelepanuga, kuni äkki tõusis toolilt (küllalt ta tüdines õpilase küllaltki algelisest mõttekäigust) ning hakkas ise põnevusega jutustama oma helinditest ja üsnagi tihti Johann Sebastian Bachist, kelle loomingut ta üle kõige austas, ning minulgi soovitas seda uurida, õppida ja laulda.

Artur Kapp käis sageli mängimas Suure-Jaani kirikus, kuhu teda tuldi kuulama ligidalt ja kaugelt, enamuses ikkagi maarahvas. Mõningatele niisugustele esinemistele palus ta ka mind laulma. Ühel korral, kui olin tema "Vaimuliku aaria" juba lõpetanud, jätkas ta orelil mängimist veel pea kolmveerand tundi. Ta sattus hoogu ja unustas ümbruse. Nii juhtus ikka, kui vanameister hakkas improviseerima. See oli ülihuvitav, kordumatu ja seda oli võimatu unustada. Pastori pahameel teda ei häirinud. Artur Kapile ei meeldinud pikad, venitatud jutlused ja ta ütles ikka, et muusikat kuulub rahvas hoopis parema meelega.

Jenny Siimon asus muuhulgas tööle Gertrud Kapp-Rucktescelli, helilooja Artur Kapi abikaasa väheldases eramuusikakoolis Toompeal, majas, kus elas ka Artur Kapp ise. Gertrud Ruckteschell oli ise Peterburi konservatooriumi lõpetanud pianist. Tolles muusikakoolis oli õpilasi tavaliselt veerandsaja ringis.

Helmut Pedusaar. Jenny Siimon. Tln.: Eesti Raamat, 1983


Isikud

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee