|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
|
Keyserling, Alexander 1815 - 1891
Keyserling, Alexander (1815-1891), väljapaistev baltisaksa teadlane, krahv
Väljapaistev teadlane, krahv Alexander Friedrich Michael Leberecht Nikolaus Arthur Keyserling tegi aastail 1841-1850 mitu uurimisreisi Venemaa vähetuntud piirkondadesse. Tema üks tähtsamaid ekspeditsioone oli 1843. a. koos Paul Krusensterniga sooritatud avastusterohke uurimisreis Venemaa põhjaaladele.( Samal aastal abiellus ta ka Raikküla mõisaomaniku ja Vene tsaaririigi finantsministri Georg Cancrini vanema tütrega.) Koos R. J. Murchisoni ja E.Verneuil`iga on A. Keyserling kogu Venemaa ja Uraali geoloogiat käsitleva 2-köitelise monograafia autor (1845). Nende suurte teaduslike saavutuste eest valis Peterburi Teaduste Akadeemia oma liiikmeks (1858) ja lõpuks auliikmeks (1883). Tema kõrghariduse omandamise ülikool - Berliini ülikool aga audoktoriks. Sellest ülikoolist oli Raikküla loodusteadlane koolivend Saksa riigikantsleri O. Bismarckiga, kes eelkõige oma saadikuperioodil Venemaal (1859-1862) viibis korduvalt ka Rapla koolisõbra kodukohas. 1847. a. asus A. Keyserling pidevalt elama oma naise kaudu päritud Raikkülasse, sooritades sel aastal ühe Eestimaa retke koos Tartust võrsunud kuulsaima loodusteadlase K. E. v. Baeriga. (Viimase Piibe ajast teada olev luuleharrastus leidis rakendust Tartus vanaduspõlves - 1869. a. on Baer teinud luuletuse Keyserlingi hõbepulmadeks). Raikkülas jätkas A. Keyserling oma teaduslikku tegevust ja tema peateosed valmisidki juba maaüksinduses. Olles 1862-1869 Tartu õppekonna kuraatoriks, tegi A. Keyserling palju Tartu ülikooli teadusliku taseme tõstmiseks. Ta kutsus Tartusse silmapaistvaid teadlasi väljastpoolt (teiste hulgas ka Jena ülikooli rektor, rakuteooria loojaid evolutsionist M. J. Schleiden). 1857-1862 oli ta rüütelkonna peameheks, sattudes selles positsioonis talurahvaseaduse rakendamise komplitseeritud situatsiooni ( ta oli Mahtra ülestõusu mahasurumise üks juhte, tema kaitses seda teguviisi ka keisrikojas).
A. Keyserling on maetud kodukalmistule Raikkülas.
|
|
 |
|
|