 |
Juurus ning Mahtra ümbruses leidub palju 2.juunil 1858. a. toimunud talurahvaülestõusu, nn. Mahtra sõjaga seotud paiku. Eduard Vilde romaani “Mahtra sõda” ning mitmete ajaloo-uurimuste kaudu on saanud laialdaselt tuttavaks.
Juuru alevikus on Juuru kirikumõis, kust talupojad otsisid selgitust uue talurahvaseaduse kohta. Üsna Juuru lähedal seisab praegugi endine Eeru kõrts, kus talupojad ülestõusu eel arutasid uut seadust. Endises Atla mõisas hoiti pärast ülestõusu kinni vangistatud talupoegi; vangide koondamiskoht oli ka endises Purila mõisas. Atla ja Mahtra vahelisel lahingupaigal on ristiga tähistatud kask, mille all langes soldati kuulist tabatuna ülestõusut osavõtnud Adra Mihkel. Võitluse kohta endises Mahtra mõisas tähistab graniidist mälestussammas, millesse on raiutud kiri:”1858. Mahtra sõja mälestuseks. Siin võitles eesti talupoeg tõe, õiguse ja vabaduse eest.” Siin võime näha paiku, kus ülestõusu ajal asusid mõisahoone, valitsejamaja, viinaköök, ait, puiestik ja rohuaed. Ülestõusust osavõtjate julm karistamine toimus Mahtra mõisa väljal, mis nüüd kannab nime Verepõld.
---
Kunagise Mahtra mõisa õue - Mahtra sõja tandri jagab maantee kahte ossa. Mahtra sõja päevist on meie päevadeni säilinud ainult viinaait.
Mahtra sõja 75. juubeliks avati mõisa peahoone ees monument (Aj.). See asub umbes seal, kus 2. (14.) juuni hommikul 1858 oli üles rivistatud Mahtra mehi peksma tulnud sõjasalk. Siit hakkasid hargnema sõjasündmused, mis kulmineerusid peagi sõjaväeosa laialipeksmise ja mõisa rüüstamisega.
Monumendi idee autor oli kohalik talupidaja Johannes Tutt, kiviraidetöö tehti Tallinnas Paabuti töökojas. Monument avati 4. juunil 1933. a. Sama päeva õhtul mängiti mõisa karjalauda siseõuel "Mahtra sõja" esimest, Andres Särevi tehtud dramatiseeringut. Avatseremoonial esines kõnega ka Eduard Vilde. See jäigi E. Vilde viimaseks avalikuks esinemiseks, sest sama aasta detsembris ta suri.
1958. a. avati Mahtras veel kolm mälestuskivi. Mahtra mõisa Atla-Poolses õueosas on kivvi raiutud Mahtra sõjas langenute ja hiljem haavadesse surnute nimed, kokku 11. Teine kivi asub viinaaidast veidi lõuna poole jääval nn. Verepõllul, kus veebruaris 1859 toimus sõjast osavõtnute metsik peksmine. Kolmas mälestuskivi asub mõisaõuest paarsada meetrit lõunas Valgemära kasesalu (LKk) serval, tähistades nn. Adra Mihkli kase asukohta.
Kase all sai surmavalt haavata Mahtra Adra talu rendiperemees Mihkel Tein. Hiljem lõigati tema mälestuseks kase tüvesse rist. Pikka aega kidunud puu kuivas lõplikult 1987. a.
1905. a. revolutsiooni aegu oli Mahtra mõisas teomeheks Voldemar Panso isa Hans, kes on hiljem kirja pannud humoorikad mälestuskillud neist ärevaist aegadest. H. Panso mälestused ilmusid 1977. a. Rapla ajalehes "Ühistöö".
|
|
