 |
Püha kirik kuulub Saaremaa vanimate ehitiste hulka (asub 16 km Kuressaarest mööda Pihtla maanteed). Kiriku kooriruum valmis arvatavasti 13. sajandi lõpus, pikihoone ja võlvid 14. sajandil. Seegi kirik on ehitatud kaitsefunktsiooni silmas pidades: käärkambripealsest redupaigast pääses kooriruumi põhjaseinas olevat treppi mööda võlvidele. Ka 15. sajandil ehitatud torn täitis kaitse ülesannet.
Püha kiriku altari valmistas 1753. a. Kuressaare tisler Gottfried Böhme. Peaaegu täielikult Riia toomkirikust kopeeritud altar ühendab hilisbaroki ja klassitsismi jooni. Korintose sammastele toetuval ülaosal näeme küllaltki saamatult teostatud ingli- ja keerubifiguure. Meistri tugevamaks küljeks on olnud ornamendid. Altarimaal "Taevaminek" pärineb 19. sajandist.
Polükroomse kantsli (1793) korpus toetub üsna rohmakalt teostatud skulptuurile.
Püha kirikuaeda on maetud Peter Heinrich von Frey (1757-1833), esimese eestikeelse aritmeetikaõpiku "Arropiddamise ehk Arwamisse-Kunst" (Tartu, 1806) autor. Ligi pool sjandit Püha pastorina töötades võttis Frey aktiivselt osa Kuressaare Eesti Seltsi tööst, olles selle teadusliku ühingu kauaaegne sekretär. Ta tegi rohkesti kaastööd Rosenplänteri ajakirjale "Beiträge...", olulisemad olid kirjutised eesti luule tulevikust ning poeetikast ja stilistikast.
Olavi Pesti, Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln., 1983
|
|
