15:04 neljapäev, 22.06.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedKirikud
Haapsalu Jaani kirik
Aadress:
Kirjeldus

Koduloomuusemi taga asub Jaani kirik, mis algselt oli kaubaait, kuid hiljem, arvatavasti reformatsiooni käigus, kohandati alalmrahva (eestlaste) kirikuks. Kirikus on Haapsalu meistri Joachim Winteri valmistatud barokkstiilis kivialtar (1630). Kantsli valmistas aastal 1707 Pärnu puunikerdaja Friedrich Weiss.

Haapsalu Jaani kirik

Haapsalu linnakirikul on olnud kaks kaitsepühakut: kirik pühitseti püha Nikolausele, pärast Põhjasõda aga päris kirik nime apostel Johanneselt.
Kui Haapsalu linnakiriku esmane mainimine aastal 1524 ühtlasi ka kirikuhoone ehitusaega tähistab, siis võib linnarahva pühakojavajadust seostada maal puhuma hakanud uute usutuultega, mis segadusi ja rahutust külvasid. Mõnevõrra sümboolne on, et uus, kuid tõenäoliselt keskaegse aida müüridele ehitatud pühakoda vanale usaldusväärsele kaupmeesrahva kaitsepühakule Nikolausele pühitseti. Vanema rajatise ümberehitamine põhjendab ära, miks Haapsalu Jaani kirik (apostel Johannese nime päris linnakirik kasutuskõlbmatuks lagunenud toomilt pärast Põhjasõda) ilmakaarte suhtes ebakanooniliselt asetseb: altari leiame lõunast ja kellatorni põhjaküljelt. Praegusel tugeval põhjatornil (ehitatud 1858, teistel andmeil 1856) oli mõõtmetelt tagasihoidlikum eelkäija, mille ehitusajale viitab tuulelipp aastaarvuga 1690. Veidi varem - 1667 - sai kirik väärid ja oreli ning käärkambri ja surnukabeli.
1785 kaebas õpetaja G. Carlblom, et kirik täitsa lagunenud on ja pahemalt poolt küljest üks jagu lage sisse kukkunud. 9. märtsil 1788 andis siis kindral-kuberner H. J. Wrangel kiriku-eestseisjale Möhringile luba, terwel Eesti- ja Liiwimaal Haapsalu uue kiriku ehitamise tarwis andeid korjata.
22. nowembril 1789 tehti tolli-ülema Friedrich Samuel Peters`iga kontraht endise kiriku ümberehitamise kohta. Peters peab kiriku 3 jalga kõrgemaks tegema, uue kiwist katuse, uute gipsist lae-ilustustega, müürid seest ja väljast ära krohvima ja ilustama, torni äraparandama, uued suuremad aknad tegema ja selle tarwis kõige parema klaasi wõtma ning külje-ukse suurendama, "nii et wiilung punane ja raam walge jääb, edasi uuele surnuaiale müüri ja wäravad tegema. Töö algab pärast Ülestõusmise pühi ja peab Mihklipäewaks walmis olema. Altar ja kantsel peawad ehituse ajal nii hoidma, et nad wiga ei saa. (See ja järgmised kaks tsitaati on raamatukesest "Haapsalu linnakirik", Tallinn, 1913).
Viimane suurremont 1976-79 andis kirikuhoonele monoliitbetoonist lae ning uue katuse.

Ehkki mõnisada aastat nooremat nägu kui vanimad Läänemaa kirikuist, ei ole Haapsalu Jaani neist vaesem vana ja väärt kunstivara poolest. Pühakotta on ainelise jälje jätnud mitugi auväärset linnakodanikku. Kooriruumis allesoleva kolme hauaplaadi all puhkavad bürgermeister Albert Ledebur (1569), Jaani kiriku esimene teadaolev pastor reverendus et doctisimus vir Joachim Jacoby (1587), peremärgiga hauaplaat kuulub Jürgen Mackeprangile (1603). Bürgermeister Johannes Balhorn laskis 1. septembril 1630. a. linnakirikusse wäga ilusa kiwist altari seada. Altari alumine jagu näitab Ristija Johannest, Jeesust ristimas, keskmine jagu: Jeesus palub Ketsemane aias, ülemine jagu: Jeesus risti peal; altari ülewal otsas on Ülestõusnud Õnnistegija, aukrooniga ja võidulipuga. Selle ainulaadse raidreljeefidega altariseina autoriks on Jacob de la Gardie teenistuses nii Eestis kui ka Rootsis töötanud ja ainsana väljastpoolt Tallinna Eesti kunstiajalukku jäänud varabarokiaja kunstkiviraidur Joachim Winter, kes Haapsalus tegutses 1628. aastast kuni surmani 1664. Haapsalu toomis on temalt ristimiskivi, Noarootsis ristimiskivi ja epitaaf, Pühalepas kantsel. /---/
1707. a. laskis kohtuniku Hans Medel`i lesk Dorothea Köning "Jumalale auuks ja kirikule iluks" uue kantsli teha. Tegi selle kantsli Pärnu meister Friedrich Weiss, kelle nikerdatud, kaks aastat hiljem, ka Hanila kiriku altarisein ning kantsel on.
Sit nomen domini benedictum. Mattias benninck me fecit. Anno 1590 - nii kõneleb kiri Haapsalu Jaani kiriku tornis rippuval kellal, ühel vanimal Eestis, vast Läänemaa vanemal.
Sirje Simson
Eesti Kirik nr. 12, 21. märts 2001

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee