 |
Järva-Jaani kirik (pühitsetud Ristija Johannesele)
Järvamaa suurim ühelööviline kirik. Ehitati tõenäoliselt juba 13. sajandi kolmandal veerandil. Algkavatises olid kvadraatne koor ja kolme võlvikuga pikihoone, torn puudus. Tähelepandav on raiddekoori peaaegu täielik puudumine, kuid kõik välisnurgad ja aknaavade välisservad on laotud puhastest kvaadritest. Aknad on ühejaolised, ilma ehisraamistikuta, ja paiknesid kõrgel nagu linnuses (hiljem allapoole pikendatud). Teravkaarsed ukseavad on lääneseinas ja lõunaseina idalõigus.
Võlvikud pikihoones on põhiplaaniltristsuunalised ja kaetud kuplitaoliste servjoonvõlvidega; ka võlvi ristteljed on murdejoonega markeeritud; võlvikivid on laotud kontsentriliselt koonduvate ringidena. Nelinurkse ristlõikega vööndkaared toetuvad lühikestele postitaolistele eendtugedele, millel on S-profiiliga katteplaat. Kooris on võlvikandadel väikesed püramiidjad konsoolid. Erandlikult puudub müüritrepp võlvipealsele, võlvidele pääses viilumüüris paikneva ukseava kaudu, mis võimaldas võlvipealset kasutada pelgupaigana.
Neogooti stiilis läänetorn ehitati 1881. a. (arh. J. G. Mühlenhausen). Käärkamber koori põhjaküljel ja lõunaeeskoda on uusaegsed juurdeehitised.
Sisustuses altari mensaplaat (tõenäoliselt 14. sajandi algus), hauaplaat (16. sajand); võidukaare krutsifiks ja barokk-kantsel (1648, F. Hoppenstätt); barokk-altarisein (end. B. Roseni epitaaf; 1654, A. Michaelson). Lõunaseina välisküljel klassitsistlik hauamonument (1779. a. paiku).
Villem Raam
Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997
|
|
