08:00 teisipäev, 15.10.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedKirikud
Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kirik
Kirjeldus

Jõelähtme kirik on rajatud tõenäoliselt 14. sajandil. Sama sajandi II poolel võlviti see kolmelööviliseks kodakirikuks. Lao ja kaitseülesandeid täitnud võlvipealsele viis põhjaseinas olev trepp (suletud 1878. a. seoses akende ehitamisega). Lääneseinas viib lühem trepp kunagisele valitsejarõdule (Tallinna toomkiriku eeskuju). 15. sajandi algupoolel lisati kitsam nelinurkne koor. Keskaja lõpust pärit viilutorni asemele ehitati 1912. a. peagune neogooti stiilis torn. Interjöör on neogootiliseks kujundatud 1878. a. Varasemast on säilinud T. Heintze töökojas tehtud renessansskantsel ja -pinke (1639) ning arvatavasti M. Bribkmanni valmistatud barokkaltar.

Jõelähtme kirik

Esikiriku kohta otsesed andmed puuduvad. 14. sajandi algupoolel läänistas Taani kuningas selle koos samanimelise kihelkonnaga Tallinna toomkirikule. Esimene kivikirik ehitati hiljemalt 14. sajandi alguskolmandikul. Algkavatis oli ruudulähedase põhiplaaniga (siseküljed 13,8 m, idakülg erandlikult 13,1 m); iseseisev kooriruum ja massiivtorn puudusid, lagi oli puust. Eriti paksus seinamüüris (umbes 1,65 m) on erandlikult kaks müüritreppi. Peatrepp algas kirdenurgast, suundus läbi põhjaseina otse üles laepealsele, mis ilmselt osutab võlvimise kavatsusele (trepikäik suleti hiljem seoses akende ehitamisega). Teine müüritrepp algab edelanurgas, ulatub lääneseinas vaid pikihoone keskjooneni ja pöörab seal ukseavani, kus algas kirikusse avanev valitsejarõdu (võrdle Tallinna toomkiriku kuningarõdu). Lääneviilukeskel oli võimaliku kümnisevilja jaoks luukava (hiljem suurendatud). sama viilu Põhjapoolses lõigus toetub paksule seinaastmele veel osaliselt säilinud sale torniärkel (laius 2,57 m), mis sarnanes tüübilt Tallinna linnamüüri sadultornidega; viilu ülaosas on kaarega luukava arvatavasti tornikella jaoks. Erandliku motiivina on seinamüüri kirdenurgas oletatava ulgtorni müürikatked (samalaadseid jälgi ka kagunurgas). Ainuesinevad on idaviilu välisseinas paiknevad segmentkaarsed petikniśid, mille seos idaviilu siseseinas leitud müürikatketega ei ole seni selgunud; keskmine niśś kadus ilmselt võidukaare ehitamisel.

Tõenäoliselt 14. sajandi teisel poolel võlviti algkirik kolmelööviliseks ning kolme traveega ruumiks, likvideeriti valitsejarõdu. Hiljemalt samal ajal ehitati põhjaküljele käärkamber ja lõunaküljele eeskoda. Algkujul säilinud servjoonvõlvidel olid peaaegu rõhtsa seitlijoonega võlvisiilud.

15. sajandi algupoolel kirikut valdavalt suurendades ehitati avar kooriruum. Pikihoonest kitsam nelinurkne ruum võlviti ja läbi vana idaseina murti kitsas võidukaar; koorivõlv rajati ajastule omaselt madalale, kuid kujundati teravalt tõusva ning eriti kõrge ristvõlvkuplina (sama Kose ja Viru-Jaagupi kiriku kooris).

Liivi sõjas kannatas kirik sõjalise objektina rängalt; lääneviil kaotas algse kujunduse, kadusid ka idaviilu oletatavad kaitseehitised. Taastamisel ehitati uus väike nelinurkne torn, mis toetus lääneviilu siseküljele; hangiti uus kell. Aknaavad laiendati ümarkaarseks. Koori põhjaküljel oli luukamber.

Põhjalikult muutis kiriku ilme 1878. a. remont. Aknad pikendati gootipäraseks, ka põhjasein sai aknad. Neljatahulised piilarid muudeti kaheksatahulisteks, lihtsad servjoonvõlvid varustati raskepäraste neogootilike roide- ja konsoolivormidega, võidukaart avardati, käärkamber põhjaseinas ning luukamber lammutati, põrand kaeti laudadega ja pingistik uuendati. Puulengide ümberpaigutamisel ukseava välisküljele rikuti keskaegne raidportaal (viidi 1912. a. tagasi siseküljele), millest vaid osaliselt servaturbad säilinud.

Tulekahjule 1910. a. järgnes uue, tänini püsinud massiivtorni ehitamine (1911-12, arh. F. Modi), sisekujunduses pääses lõplikult valitsema neogootika.

Hilisrenessansskantsel (1639, T. Heintze), barokkaltar (1670, arvatavasti M. Brinckmann), maal "Kristus ristil" (1890, Th. A. Sprengel; T. Heintze raamistuses), kaks vaskset laelühtrit ja kaks küünlajalga (17. sajand), kirikukell (1596).

Villem Raam

Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997

Kaks aastat on nüüd sellest mööda läinud kui 2-sel septembril 1910. a. Jõelehtme kirik maha põles. Paari tunni jooksul, kesk päewa ajal, häwitas tuli torni ja katuse täiesti ära. See oli meie kogudusele suur hirmupäew, kui tuleleegid kayisest ja tornist üles kerkisid ja wiimaks paljad kiriku müürid wõlwedega seisma jäiwad. Hirmuwäein käis meie kogudusest läbi, kurwastus oli meil suur. Aga siiski pidime sel raskel päewal ka Jumalat tänama; Jumal oli ennast suure häda sees koguduse poole hoidnud; seestpoolt jäi kirik peaaegu täieste terweks. ...

Katkend "Tagasiwaade Jõelähtme koguduse möödaläinud aegade peale, kokkuseatud Jõelähtme kiriku uue torni ja uue kella õnnistamise päewaks 4. nowembril 1912. Tallinn, 1912. Teksti kirjutanud õpetaja Oscar Tomberg.

Juhtumine Jõelähtme kirikus

Jõelähtme kiriku parandamise ajal vedanud üks töölistest teistega kihla, et ööseks altarile magama heidab. Õhtul teinud teised temale altarile aseme. Öösil tulnud kolm kirikuõpetajat kiriku. Üks nendest olnud selle kiriku õpetaja. Käskinud meest ära minna. Mees ei läinud. Õpetaja peksnud mehe raudvitsadega läbi. Hommikul mees õpetaja juure. Õpetaja ei teadnud öisest sündmusest midagi, seletanud, et kiriku peale vanne olevat pandud. Kolm õpetajat pidavat teda valvama: üks kes elab ja kahe eelmise õpetaja vaimud. Nõnda kestvat see põlvest põlve.

Eesti Kirjandusmuuseum. H. Rebaselt Kuusalus üles kirjutanud E. Laurits.

Lühendatult Sirje Simsoni artiklist "Jõelähtme " Eesti Kirik nr. 40/41, 10. oktoober 2001.

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee