 |
Järva-Madise kirik (pühitsetud evangelist Matteusele).
Järvamaa väikseim kirik (sisepikkus 18,3 m, laius 9,45 m). Algkirik pärineb tõenäoliselt 13. sajandi lõpust, erineb tunduvalt teistest Kesk-Eesti kirikutest, kuid sarnaneb mitmeti Saare- ja Läänemaal tuntud kirikutüübiga.
Algkavatisse kuulub kitsam nelinurkne koor koos käärkambriga põhjaküljel, millel on ainult kaks traveed. Käärkambris paikneb piscina (ainus Kesk-Eestis). raidportaalid on läänesinas, lõunaseina läänelõigus ja käärkambril. Viimased kaks on äärmiselt lihtsad, nad on saledalt teravkaarsed, astendamata ja talumita. Aknaavad (kaasa arvatud väike käärkambriaken) paiknevad kõrgel nagu linnuses, on pilujalt kitsad ja lõpevad ülal terava kolmikkaarega. Kitsas müüritrepp lääneseinas osutab võlvimiskavatsusele juba algprojekti koostamisel, kuid selle realiseerimiseni jõuti vaid kooris.
Tõenäoliselt 14. sajandi alguskolmandikul (enne Jüriöö sündmusi) võlviti pikihoone ja ehitati võlvitud lõunaeeskoda. Siin on tähelepandavalt kõrged kuplitaolised ristvõlvid, mille siilud ristuvad diagonaaltelgedel, kuid ristuvad kalasabataoliselt seotuna ka kõrgetel seitlijoontel (näivad altvaates seetõttu kaheksaosalistena). Võlvid toetuvad astmelistele kilpkaartele; mõlemad viimased on viienurkse ristlõikega; roiete kaldpinnad on rihvatud. Kaared lõpevad lühikeste püramiidjate konsoolidega. Roided on ristumiskohas seotud ümmarguste päiskividega, millel reljeefne dekoor (koori päiskivil Eestis esmakordselt vapimotiiv). Võlvimeistrite tehtud on ka praegune suur lääneportaal ja lõunaeeskoda, mis nähtavasti sai vana lääneportaali. Uut lääneportaali iseloomustavad palendi- ja kaareastmete faasitud servad, sirge rihvatud talumisimss ja baasitsooni asendamine kaldpinnalise sokliastmega. Võlvimeistrite kujundatud kirikule on omane üksikvormide geometriseeritud üldistatus ja rihvatud ning faasitud profiilide domineerimine.
Lihtne neljatahuline torn kõrge kaaravaga lääneportaali ees ehitati 1858. a.
Sisustuses keskaegne altariplaat (14. saj. algus); kantsel (17. saj. keskpaik, L. Heissmann, figuurid E. Thiele); barokkstiilis altarisein (1680. a. paiku Chr. Ackermann; uus altarimaal 1867, A. Sprengel); Võidukaare kohal pikihoone idaseinal kolm barokset puuskulptuuri; hauaplaat (kõik 17. saj.).
Villem Raam
Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997
|
|
)
