 |
Kaarma Peeter Pauli kirik on rajatud hiljemalt 1260.-ndail aastail.
Hilisromaani ja varagooti sugemetega ühelöövilise pikihoonega, millel on kaks erakordset raidportaali, liitub kitsam nelinurkne koor. Koori põhjaküljel asetseb kahevõlvikuline käärkamber, selle hilisemal, II korrusel on kamin. Koori idaseinas on haruldane kolmikaken, põhjaseinas müüritrepp, kuplitaolisel ristvõlvil kilpkaared, nelinurkse ristlõikega roided ja pungkapiteelidega vikkelkolonnetid. Koori välis- ja siseseintel on säilinud eriaegsete seinamaalingute osi. Pikihoone 13.sajandil varisenud võlvlagi ehitati 15.sajandi teisel veerandil Tallinna meistrite juhtimisel uuesti. Sellega muudeti pikihoone 2-lööviliseks 8-tahuliste piilaritega ruumiks. Piilarite sokliservi kaunistavad sümboolsed reljeefid. Samal ajal ehitati ümber tugipiilarid. 4-tahuline läänetorn püstitati 15.sajandi alguses.
Sisustuses väärivad tähelepanu kolm keskaegset mensat, ristimiskivi (13.sajand), Joosepi puukuju (u.1450, Põhja-Saksa koolkond), maalitud tiibadega ja kujudega hilisgoori kappaltar (kingitud 1547, pärit Lübekist) koosneb eriaegsetest osadest. Demonteeritud, osasid on Kunstimuuseumis ja Saaremaa Koduloomuuseumis), renessansskantsel (1645, J. Jakobson) ja barokkstiilis epitaafid.
Kirikut on kohandatud ka kaitseks. Tõuke selleks andsid võib-olla 1298.a. sündmused, millal piiskoppide ja Riia linna vastu võitlevad orduväed Kaarna kirikusse tungisid ning tapsid sinna varju otsinud inimesed.
|
|
