20:13 pühapäev, 15.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedKirikud
Vigala Maarja kirik
Kirjeldus

Vigala Maarja kirik sai praeguse kuju korduvate ümberehituste tulemusena. 1234. a. liideti Vigala kihelkond Saare-Lääne piiskopkonnaga; kirikut on esmakordselt mainitud 1530. a.

Tõenäoliselt 15. sajandi neljandal veerandil ehitatud algkirik oli Lääne-Eesti hilisgootikale tüüpiline: nelinurksele koorile lisandus kaks korda pikem ühelööviline pikihoone, mille lääneseinas portaali kohal oli viilutorn (eendtugedega siseküljel). Säilinud on koori servjoontega ristvõlv; servjooned toetuvad püramiidjatele konsoolidele (sama Padise väravakabelis ja Vormsi kiriku kooris). Võlvi lagi sarnaneb lameda kupliga, kus servjooned on muutunud vaokesteks (iseloomulik võlvidele 15. sajandi teisel poolel). Käärkamber koori põhjaküljel ehitati tõenäoliselt 17. sajandil, sellest on säilinud vaid vundamendid.

Aastail 1843-45 ehitati pikihoone 15 m pikemaks ja võlviti kolmevõlvikuliseks, ühtlasi püstitati neljatahuline läänetorn ja rekonstrueeriti aknad (ehitusmeister Schnorr). 1873. a. lammutati vareisemisohtlikuks vajunud läänetorn ja parandati praod võlvides (arh. Chr. A. gabler, ehitusmeister A. kellmann); kellad paigutati viiluluuki. 1888. a. lammutati avariiohtlikud võlvid pikihoones, ehitati praegune peegellagi, müüriti kinni võidukaar, võlvid säilitanud kooriruum muudeti käärkambriks (vana lammutati). 1931-33 püstitati vanale alusmüürile arhitektuurivõistlusel III auhinna pälvinud arh. Alar Kotli projekti järgi uus neljakandiline torn, mille nurgad kindlustati tugipiilaritega. Need moodustavad ühtlasi vabadussõja monumendi (R. vasard-Hammer, K. Lüüs; taastatud).

Sisustuses paerist piiskopi ja kahe joogisarve kujutisega (u. 1300); barokkaltar (u. 1690, Chr. Ackermann); barokk-kantsel (17. sajandi neljas veerand; Chr. Ackermann); kaguakna vitraaź.

Villem Raam

Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee