 |
Omanäoline historitsistlik raudkivist ja punasest tellisest ühelööviline kirik ehitati 1906-09 Riia arhitekti W. v. Stryki projekti järgi. Kavatises liitub pikihoonele idas ristkülikulise põhiplaaniga koor, mille põhja- ja lõunaküljel on käärkamber, läänes neljatahuline telkkiivriga torn. Hoone dekoratiivsus on saavutatud paarisakende, portaalide ja nurkade punase tellisega markeerimise teel. Interjööris domineerib neoklassitsism.
K. Kodres
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997
Avinurme kihelkonna kirik on üks nooremaid Eestis (1909). Pühakoda on olnud tunnistajaks õudustele, mis seal 1944. a. sügisel aset leidsid.
Nüüd on mitme tunnistaja poolt, kes sealsetes lahingutes osalesid, tõde välja koorunud. Kirikupõrandasse imbunud veri altari ees ja kuuliaugud kirikupinkides on praeguseni meie "Vabastajate kangelastegude tummad tunnistajad" (Ants Kõverjalg).
Oli vaja kolm sõitu, et kiriku pääseda ja tapatöö jälgi näha. 1998. a. oli õpetaja Serm vastutulelik ja kirikut hooldav naispere rullis kõrvale altariesise vaiba. Võimaldati ka tõusta kirikutorni, kus ka näha kuulijälgi.
20. 09. 1944. a. lahingus, kus osales ka Eesti Laskurkorpus, mõrvati kirikusse toodud haavatud eestipoolsed sõdurid; aeti ka roomikute alla põgenevate eraisikute ja kergemalt haavatud sõdurite voorid. /-/.
Vaenlase silmaga nähtut on kirjeldanud Lembit Pärn "Sõjakeerises". Raamatus "Kedagi pole unustatud, midagi ei unustata" on lakooniliselt kirjas: Ägedas kokkupõrkes löödi vaenlane Avinurmest välja ja hävitati. Loomulikult keegi ei maini, et seal tapeti ka haavatuid, kes lootsid halastusele ja aumehelikkusele, eriti punaarmees teenivatelt eestlastelt.
Avinurme haavatute tapjatele püstitati 1964. a. sügisel kiriku ette ausammas, mis V. Kallioni andmeil olevat ehitatud Lohusuu Vabadussõja ausamba kividest. Sammas on veel praegu mälestusmärkide kaitse all. Ausambal on lugeda - Au kangelastele, kes langesid võitluses kodumaa eest Avinurme vabastamisel 20. sept. 1944. a. (Tekst ka vene keeles.)
Lehtmets, Ly. Kivid kõnelevad. Toronto, 2004
|
 |