12:26 laupäev, 08.08.2020
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedKirikud
Simuna kirik
Kirjeldus

Algsest kolmelöövilisest ning kolme traveega kodakirikust on osaliselt ümberehitatuna säilinud pikihoone lääneseina torniga ja külgseinad (paksus kuni 180 cm). Võlvidele viiv müüritrepp paikneb paksus läänesinas, algab lõunalöövist ja suundub läbi torni. Lääneseinaga seotud neljatahuline torn eendub veidi nii sise- kui ka välisküljel (sama Väike-Maarja kirikus). Algsest kujundusest ja kooriruumist pole andmeid.

Esmamaining 1346. a. seoses Taani kuninga Valdemar IV Atterdagi otsusega anda Simuna kirik Tallinna toomkiriku patronaadi alla, kuid esimene kivikirik ehitati tõenäoliselt 15. sajandi lõpul. Purustati Põhjasõjas, taastati aastatel 1728-29.

Korduvalt uuendatud tornikiivri barokne üldkuju pärineb arvatavasti 1760. aastaist. 1885-86 rekonstrueeriti kirik ulatuslikult (arh. F. Modi). vana koori asemele püstitati tsentreeritud kirikutüübi eeskujul kolme polügonaalse apsaiidiga juurdeehitis; idapoolne apsiid on kooriks ehk altariruumiks, kuna külgmised loovad koos pikihoone kahetraveelise pikendusega omapärase avara ristlöövi. Neogooti sisekujundus (mõjutatud tallinnapärasest hilisgootikast) on vormirikas (kaarfriisid, fiaaliga tugipiilarid, suured ehisraamistikuga teravkaaraknad).

Sisustuses barokkaltar (polükroomne puunikerdus, 1684, Chr. Ackermann), barokk-kantsel (poükroomne puunikerdus, 1724), kaks vaskset laelühtrit (17. ja 18. sajand), orel (1886, G. Normann).

Villem Raam

Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Simuna kirik

Juunis 2001 toimunud Simuna kihelkonnapäevade tähtsündmuseks oli laulupüha, mille traditsioon algas 135 aastat tagasi köster W. Normanni algatusel, kui Simuna kirikus peeti esimest laulupäeva. Osa võttis ühendmeeskoor Simuna kihelkonna kooliõpetajatest, kaasa laulis ka mõni köster ja kooliõpetaja väljastpoolt kihelkonda. 40meheline koor esitas 13 neljahäälset laulu. Ette kanti 9 orelipala.

Teada on, et Simuna kirikus esines Pauckerite neljahäälne perekonnakoor 1830. a. Augsburgi usutunnistuse 300. juubeli puhul. Järgmine kooride esinemine toimus orelimeister Thali ehitatud oreli õnnistamisel 1839. a.

1873. a. toimus kihelkonna koolilaste laulupidu, mis algas kirikus ja peeti Orguse metsalagedal. 1981 toimus laulupidu Simuna koolijuhataja Kullerkupu eestvedamisel.

Kai Vahter

Artiklist "Kuni elab laul, elab ka rahvas"

Kihelkonnapäevade raames avati 8. juunil Simuna kiriku kellatorni viiv valgustatud trepp.

Eesti Kirik nr. 27/28, 27. juuni 2001.

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee