 |
Puust kabeleid ja kirikuid on Alatskivile sajandite jooksul ehitatud mitu. Esimesed teated kirikust on aastast 1636. Nii see kui järgmine hävisid sõdades.
Meie päevini Kirikumäel säilinud huvitava ehituslaadiga kirik on püstitatud mõisnik Stackelbergi poolt aastail 1777 -1782, mõnevõrra ümber ehitatud 1812. a. ning põhiplaanilt ristikujuliseks tehtud ja suurendatud 1866. a. Samal ajal sai kirik ka uue altari ja kantsli (Neumann) ning paar aastat hiljem altaripildi (Nolcken). Torn ehitati 1890.a.
Praeguse kiriku kohal asunud vanale kalmistule (Kabelimäele) viitavad kaks kiviristi, ühel neist aastaarv 1693.
On teada, et oma surmaeelsel aastal täitis Alatskivi kirikus pastori kohuseid vaimulik kirjamees Joachim Rossihnius (1600-1645). Oma lõunaeestikeelsete esimeste protestantlike trükistega pani ta aluse tartumurdelisele kirikukeelele.
Alatskivi surnuaiale on maetud Juhan Liiv (hauasammas 1924), Laksi Tõnis (hauasammas 1908) jt.
|
|
