07:37 pühapäev, 22.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedKirikud
Rapla kirik
Aadress:
Kontaktisik
Saada e-mail
Pildid
Kirjeldus

13. sajandi lõpus või 14. sajandi algul ehitati jõe põhjakaldale väikesele künkale Maarja-Magdaleenale pühitsetud kivist kihelkonnakirik. Selles, asustuslooliselt kõige vanemas alevi osas asub ka teadaolevalt Rapla vanim hoone - 18. sajandi viimasel veerandil ehitatud pastoraat. Rapla vanema ajaloo kohta on küllalt vähe teateid, sest 1774. a., kui pikselöögist süttis pastoraat, põles ära kogu kirikuarhiiv.

Rapla keskaegne kirik lammutati 19. saj. lõpul ning selle asemele ehitati uus kirik, mis valmis 1901.a.

Paekivist, kahe torniga Rapla kirikut (valminud 1901) ei peeta eriti kunstiväärtuslikuks , küll on aga seda tema sisustus. Altar (1737) ja kantsel (1700) pärinevad oma aja kuulsamatelt Tallinna puunikerdajatelt Q. Rabelt ja C. Ackermannilt, kroonlühter (17. sajand) ja hübekapp ja -taldrik (18. saj.) on samuti kunstimälestisena kaitse all. Kirikuaias on säilinud 6 paekivist rõngasristi (17. sajand) ja kivist ristimisvaagna osa (14. sajand). Kiriku ehitusmeistriks oli Karl Valdes.

Kirikuaias on kaitse all nn. Priiuse tamm, mis olevat istutatud Rapla talupoegade poolt pärisorjuse kaotamise mälestuseks 1816. a. jüripäeval. Viimases tuleb aga kahelda, sest pärisorjuse kaotamisele Eestimaa kubermangus kirjutas tsaar alla 23.V 1816. Arvatavasti istutati puu aasta hiljem - 1817.

Veel on kirikuaias säilinud 6 paekiviristi 17. sajandist, millest ühel on kirjad leotavad: ANO 1656 MEEPERE MATZ.

Kirikuaia edelanurka püstitati 1923. a. mälestusmärk Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud Rapla kihelkonna meestele (skulptor Jaan Koort). 1940. a. lõhutud samba ennistamist juhtis skulptor Tõnu Maarand. Sammas taasavati võidupühal, 23. juunil 1989.

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee