01:29 laupäev, 16.11.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedKirikud
Suure-Jaani kirik
Aadress:
Kontaktisik
Kirjeldus

Suure-Jaani kirik on ehitatud gooti stiilis kindluskirikuna 14. saj. algul (umbes 1330). Kaitseotstarvet täitis torni II korrus ja ruum võlvidel. Kuulub Kesk-Eesti kodakirikute rühma, oli kolmelööviline, kusjuures kesklööv oli külgmistest laiem. Pikihoonega liitub idas nelinurkne koor.

Algul nimetati kirikut Püha Johannese kirikuks (Sankt Johannis in parochia Valensi), hiljem Suureks Püha Johannese kirikuks. 17. saj. algul Poola-Rootsi sõjas kirik hävis, kuid taastati 1850.aastaks. Sõdade ajal hävisid kiriku piilarid ja võlvid, kuid oletatakse, et kirik oli ümarpiilaritega kodakirik. Sale torn on ehitatud pikihoonega samaaegselt. Võlve enam ei taastatud, vaid pandi puulaed. Tähelepanuväärsed on teravkaarsed portaalid, mis kohati restaureerituna on säilinud tänaseni. Lääneportaali kohal on ümaraken, põhjaportaal on astmelise profiiliga. Portaalide palestikus on tüvesevõrudega sambakesed, mida kaunistavad tüvesevõrudega mõikad. Kapiteelidel on taimemotiivid. Suure-Jaani kirikul oli abikirik Vanamõisas Vastsemõisa lähedal, tuntud Risti kabeli nime all. Lammutati 1777.

Suure-Jaani kirikus asub kuus kunstimälestist.

Üks neist on Olustvere krahvi kindral Alexander von Ferseni pojale paigutatud mälestustahvel (1803), teine 1800.a. langenud Vene kindrali Hans Heinrich von Ferseni urnikujuline hauamonument 19. saj. algusest. Torni lõunapoolsesse siseseina on müüritud rõngasrist, nn. Anne rist, mis varem asetses kirikuaias. Ristil on kiri "Anne Rätsep 1598" ja selle all pesukurika kujutis.

Rahvapärimuse järgi olevat Anne Liivi sõja ajal katkusurnuid pesnud ja riidesse pannud. Tänutäheks püstitatud tema hauale rõngasrist.

Tarbekunstiesemetest on tähelepanuväärseim meisterlikult teostatud kaunite proportsioonidega karikas (15. sajand). 1937.a. Kriisade perekonna ehitatud orelit peab professor H. Lepnurm nende üheks parimaks tööks.

Suure-Jaani Johannese kirik on vanimaid kogu Kesk-Eestis, ehitatud enne 1300.aastat maakivist, paest ja tellistest. Kolmelöövilisel pühakojal oli kohe tugev läänetorn, mille fassaadi kaunistab avar ümaraken, teine roosaken valgustab kirikut idast. Keskaegsed võlvid hävisid Liivi sõjas, samuti tõi põlengu kaasa Põhjasõda. Kiriku taastamiseks kulus aastaid. Jumalakoda sai täiesti korda 1767. Sellest ajast katab kirikuruumi puulagi ja küllap samast ajast on pärit ka vaskne tornikukk. Pseudogooti sisustus on 19. sajandi lõpukolmandikust, altarimaal "Kristus ristil" (Guido Reni järgi) tõenäoliselt aastast 1887.

Kalender "Eesti kirikud 2002".

Suure-Jaani kalmistule on maetud mitmeid tuntuid inimesi (kunstnik prof. Johann Köler, esimene Eesti põllumajandusinstruktor Ado Johanson, näitleja Aleksander Mälton, pedagoogid Joosep ja Hans Kapp, heliloojad Artur ja Villem Kapp, helilooja Mart Saar jt.

Kunstnik professor Johann Köleri hauda ehib hauamonument, mille valmistas kujur Amandus Adamson 1911.a. Peterburi eestlaste tellimusel. 1913.a. paigutati see kunstniku hauale. Urbse pinnaga kõrgele püramiidsele hallile graniitrahnule on paigutatud kunstniku pronksbüst.

Ado Johansoni haud asub diagonaalselt J. Köleri hauaplatsi vastas. Esimese Eesti põllumajandusinstruktori hauaplatsil on suur risttahukakujuline monument Ado Johansoni bareljeefiga, mille üle kummarduvad viljapead.

Näitleja Aleksander Mältoni haual on graniitrahn tema bareljeefiga.

Joosep Kapi, pedagoogi ja rahvusliku liikumise tegelase hauale püstitas rahvas hallist marmorist obeliski.

Hans Kapi, pedagoogi, ühiskonna- ja muusikategelase haual on risttahukakujuline monument, mille paigalds sinna tema poeg Villem Kapp.

Helilooja ja pedagoogi Artur Kapi hauda kaunistab risttahukakujuline monument, millel on helilooja bareljeef. Monumendi autor on Juhan Raudsepp ning see avati 18.mail 1974.a.

Helilooja ja pedagoogi Villem Kapi haual on mustast graniidist risttahukakujuline monument, millel on helilooja bareljeef. Monumendi autor on skulptor Juhan Raudsepp, see avati 18.mail 1974.a.

Mart Saare, helilooja, orelikunstniku ja pedagoogi hauda kaunistab pruunist graniidist risttahukakujuline monument, millel on helilooja bareljeef. Monumendi autor on skulptor August Vomm ja selle teostas Viljandi kiviraidur Olav Kivistik. Monument avati 30.sept. 1972.a.

Julius Vaksi, professori, muusikateadlase, orkestrijuhi, Tallinna konservatooriumi puhkpillikateedri õppejõu haud lihtsa kiviga asub Kappide hauaplatsi kõrval.

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee