09:25 reede, 20.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedKirikud
Türi Püha Martini kirik
Aadress:
Kontaktisik
Saada e-mail
Kirjeldus

Türi Martini kirik

Vanim ja Järvamaal omapäraseim sakraalehitis. Ehitusmaterjalina on kasutatud peale pae ja maakivi ka tellist, mis tähistab üleminekut Põhja-Eesti paekivialalt Lõuna-Eesti tellisetsooni. rajatud tõenäoliselt 13. sajandi lõpukolmandikul.

Algkavatisse kuulus tornita pikihoone ja väiksem nelinurkne koor, mille põhiplaan on ruudukujuline nagu kõikidel Järvamaa kirikutel. Oli algul tõenäoliselt võlvimata. Kitsad ühejaolised aknad on lamedalt teravkaarsed, ehisraamistikuta ja paiknevad linnusetaoliselt kõrgel. Fassaadis lääneportaali kohal ümara kolmikkaarega kujundatud püstaken; teravkaarne raidportaal on kaheastmeline; sammas astmete vahel on hävinud, kuid ümarmõigas silluskaare astmes säilinud. Nõudlikumalt kujundatud lõunaportaal paikneb nelinurkses ehisseinas, on kaheastmelise palendiga ja lamedalt teravkaarne. Sammastel astmetes on ümarvöödi ja rihvaga profileeritud baas, kolmejärguline tüvesevõru ja lehtdekooriga kapiteelifriis. Realistliku lehtdekooriga on seotud üksiku pea motiiv.

Oletuste kohaselt võlviti kirik 1300. a. paiku kolmelööviliseks kodakirikuks, siis ehitati arvatavasti ka müüritrepp koori edelanurka ja suurelt osalt tänini säilinud viilud. Tellistest ja paest võlvid on kesklöövis kuplitaolised (kiviread laotud kontsentrilistena), kitsastes külglöövides on pikaks venitatud ristvõlvid. Võlve kannavad kaks paari saledaid järvamaa laadi ümarsambaid, mis laias kesklöövis moodustavad ruudukujulise põhiplaaniga võlvikud. Sammaste baas lähtub atikatüübist ja idapoolseid sambakapiteele pärjana ümbritsev lehtdekoor mandunud pungamotiivist; järvamaa plokk-karikkapiteeli ülaosast on jäänud järele vaid õhuke plaat võlvikanna all. Ainukordselt Järvamaal on kasutatud kilpkaari. Laiu nelinurkseid arkaadi- ja vööndkaari toetavad seintel trapetsikujulised konsoolid, mis jätavad seinapinna liigendamata. Konsoolidel kooris ja pikihoone idapoolel on elavalt kujutatud maskpead, mis arvatavasti on seotud viimsepäevakohtu sümboolikaga.

Seoses võlvimistöödega ehitatud lääneviilu kaunistas suur, valge põhjaga süvendrist; viilu tipus oli puust haritorn (säilinud üksnes jäljed). Samal ajal püstitatud kooriviilul on suur dekoratiivne ehisraamistik (domineerib siirumotiiv kahel teravkaarsel petikul). Mõlemad viilud osutavad suhetele tellisgootikaga.

Ruumipildis domineerib nagu Järvamaa teisteski kolmelöövilistes kirikutes kõrgus ja avarus. raiddekooris ilmnevad kaudsed kontaktid Vestfaali, Lõuna-Saksamaa ja Edela-Prantsusmaa eeskujudega.

1867. a. valmis neogooti stiilis läänetorn (arh. J. G. Mühlenhausen).

Sisustuses barokknikerdustega altarisein (1693, Chr. Ackermann); hilisrenessanss-stiilis kantsel (1630).

Villem Raam

Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997



Kirikuaias kuuluvad kaitse alla kaks rõngasristi 17. sajandist ja kaks mälestussammast 19. sajandist.

Türi kirikust räägitakse palju muistendeid. Nii olevat kiriku kellad ja rahakast maetud jõe kõige sügavamasse kohta, nn. Kellahauda. Kiriku põrand aga olevat paar jalga sügavamale vajunud, kui kuus venda korraga kirikusse läinud.

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee