08:30 reede, 06.12.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaArhitektuurimälestisedKirikud
Kose Nikolai kirik
Kirjeldus



Keskaegse Harjumaa iseloomulikumaid suurehitisi. Sai praeguse kuju mitmel erineval ehitusperioodil. Esikiriku kohta andmed puuduvad.

Esimene kivikirik rajati hiljemalt 1370. a. paiku lihtsa kastikujulise ehitisena, mille välispikkus (u. 24,6 m) võrdub kahe laiusega. Praeguse pikihoonena säilinud algkirikul oli kolm võlvikut, mille laius ületas sügavuse; idapoolne täitis koori ülesannet; koorivõlviku lõunaseinas oli lai segmentkaarega isteniśś. Võlve iseloomustasid servjooned ja rõhtne kiirujoon (purust. 1560). Põhjapoolsel välisküljel oli käärkamber (sama Jõelähtme algkirikus). Võlvidele pääses keerdtrepi kaudu hoone loodenurgas (sama Saha kabelis, Tallinna Mihkli kirikus). Lääneseinas kaitses sissepääsu viilutorn, kus paiknesid ka kellad (vanim 1716). Praeguse torni sees vaid osaliselt säilinud viilutorn oli Harju kirikutele tüüpiline, kujunenud Tallinna linnamüüri sadultornide eeskujul. Torn oli välisküljelt ümmargune, toetus kahele konsoolile ning neid ühendavale kaarele, siseküljel eenduvale seinaastmele, mis oli trepimarsi abil keerdtrepiga seotud (sama Padise kloostri kirikus).

1430. aastatel ehitati algkirikust ida poole kitsam nelinurkne kooriruum, ühendamaks seda algkirikuga murti vanasse idaseina praegune võidukaar. Uut koori iseloomustavad laiad isteniśid ja kuplitaoliselt kõrge ristvõlv, mis järsult erines algkiriku lameda kiirujoonega võlvidest. madalalt algavad võlvikannad toetuvad pikaks venitatud püramiidjatele paekonsoolidele ja neist lähtuvatele tellisroietele; viimaste profiil koosneb kahest ahtast mõikast ja vaheliistust, mis otseselt järgivad Pirita kloostri eeskuju. Viru-Jaagupi kiriku koori kõrval on Kose koor ainuke roidvõlvidega suurruum Põhja-Eesti maakirikuis (Risti kiriku kooris on anal. roided hävinud). Võimalik, et samaaegselt kooriga sai algne sissepääs lääneseinas teravkaarse raidportaali, mis uue läänetorni ehitamisel paigutati praegusele asukohale torni lääneseinas. Portaali esiserva profiil (ümartulp kõrvuti rihvaga) matkib Pirita kloostri edelakabeli lõunaportaali eeskuju ja osutab koos koori võlviroietega ehitusmeistrile, kes juhtivalt osales Pirita kloostri põhjaklausuuri püstitamisel. Tõenäoliselt alles 15. sajandi lõpukümnenditel ehitati esimene massiivne läänetorn; neljatahuline üldkuju ja kõrgus (5 korrust) osutavad Tallinna eeskujudele (lähedane variant valmis 15. sajandi lõpuveerandil Keila kiriku läänefassaadil). Erandlikud on torni kaks alumist korrust; neil on laiad isteniśid, mille kohal või kõrval on laskeavataolised nelinurksed aknaavad ja põhjaseinas mõlemal korrusel kamin. Võimalik, et torn oli kavandatud kaitseehitisena, mida võisid ööbimispaigana kasutada plverändurid ja teist korrust preester eluruumina.

Liivi aõjas 1560. a. kirik põletati ja rüüstati. Aastatel 1856-58 lammutati vana käärkamber, selle asemele püstitati suur leerisaal (nn. uus kirik). 1873. a. lisati tornile kaks eklektilist korrust ja neogooti kiiver.

Sisustuses hauaplaat (15. sajand), hilisrenessanss-kantsel (umbes 1630. aastad, T. Heintze), barokne laelühter (17. sajand), hilisbarokne altar (1744) maalinguga "Kristus ristil" (1855, K. S. Walther), leerisaalis maal "Ristiltvõtmine" (1859, T. neffi järgi O. Zoege v. Mannteuffel). Torni läänefassaadile on hiljem müüritud kaks rõngasristi (arvatavasti 17. sajand).

Kirikuaia kahest kabelist on tähelepanuväärseim umbes 1900. a. perekond v. Kotzebue`le ehitatud matusekabel - meenutab väliselt väikest kolmelöövilist pseudobasiilikat, mille monoliitsetes külgedes paiknevad keskkäiku avanevad hauakambrid.

Villem Raam

Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997



Kose Püha Nikolause kirik väärib tähelepanu arhitektuurimälestisena. Varasema kiriku (umbes 1220) asemele ehitati uus kirik arvatavasti 14. sajandi keskpaiku. Algne ühelööviline kolme võlvikuga (võlvid hävinud 1560. a.) hoone moodustab praegu pikihoone, läänefassaadil toetus konsoolidele ümar viilutorn. 15. sajandi II veerandil lisati pikihoonele nelinurkne võlvitud kooriruum ja astmeline lääneportaal. 15. sajandi lõpus ehitati kogukas neljatahuline läänetorn (vana torn on selles osaliselt säilinud) ja toodi selle esiküljele vana raidportaal. Tornil on laskeavad, istekohad ja kaminalõõrid. 1856. -1857.a. lammutati koori põhjaküljel olnud käärkamber ja asendati suurema leerisaaliga (nn. uus kirik). 1873.a. kõrgendati torni kahe korruse võrra ja kaeti neogooti telkkiivriga.

Sisustusse kuuluvad hilisrenesansskantsel (1639, T. Heintze), hilisbarokkaltar (1774), laelühter (17. saj.), hauaplaat (15. saj.) ja altaripilt "Kristus ristil" (1885, K. S. Walther).



Kose ja Tuhala koguduse eesotsas on noor õpetaja Mare Palgi. Koguduse jaoks on tähtis koht pastoraadil, kus suuremas altariga ruumis peetakse talvel jumalateenistusi. Õpetaja on kirikuellu toonud mõned uuendused. Näiteks jumalateenistustel loevad Piibli kirjakohti ilmikud ja leerilaste ristimine toimub juba traditsiooniliselt ülestõusmispühade hommikul päikesetõusu ajal.

Kose kirik on üks Eesti vanimaid kirikuid. Koguduse aktiivne liige Endel Väli teab rääkida, et 13. sajandi alguses ehitati kõigepealt puukirik ja siis veidi hiljem kivikirik. Ta ütleb ka, et Kose kirik erineb teistest selle poolest, et kantsel asub paremal pool, see olevat ehitatud nõnda Tallinna Niguliste kiriku eeskujul, ja põranda all asuvad sügavad katakombid.

Eesti Kirik nr. 23, 6. juuni 2001.




Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee