 |
Keskajal kuulus Karksi Halliste kihelkonda. Karksi tollane kiriklik elu oli seotud linnusega. 13.sajandil rajatud linnuses oli ka apostel Peetrusele pühitsetud kabel. Vanim teade vaimulikust on 1298. a., mil leedulased põletasid linnuse ja tapsid teiste seas ka ühe preestervenna. 17.sajandil teenindas kabel ka ümbruskonna elanikke. Lisaks ehitati linnuse ette puidust kabel, mis hävis Põhjasõjas 1703. a. Samale kohale ehitati 1730. a. uus puukirik.
Praegune kivikirik ehitati 1773 -78, kasutades osaliselt linnuse alusmüüre. Kiriku arhitektuur on äärmiselt lihtne; kirikusaalile liitub barokse kiivriga torn, idaküljele on lisatud käärkamber. Altarisein - Carl Gottlob Appelbaum (Riia, 1770. aastad). Altarimaal - "Kristuse ülestõusmine" - 19.sajand. Orel - 1847.
Orelirõdul apostleid kujutavad maalingud (1770.aastad). Käärkambris on barokne maal "Kristus ristil".
Halva pinnase tõttu on kirikutorn kaldunud üle meetri lääne suunas. 1994.a. alustati torni vundamentide kindlustamist, toetades torni 10 m pikkusele betoonvaiadele.
Kirikus on ca 400 istekohta.
"Viljandi praostkonna kirikud".
|
|
