07:38 pühapäev, 22.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JõgevamaaArhitektuurimälestisedKirikud
Palamuse Bartholomäuse kirik
Aadress:
Kirjeldus

Tartu piiskopkonna vanimaid kiriklikke keskusi (esimene teade preestrist 1234. a.). Koosnes keskajal kolmelöövilisest kolme traveega pikihoonest ja ühelöövilisest kahe võlvikuga ristkülikulise põhiplaaniga kooriruumist. On rajatud madalale, ehituseks vähesobivale niiskele kohale; võimalik, et koha valikut mõjutas läheduses olev allikas (kultusekoht?).
Kivikiriku rajamisaeg ja kujunemislugu on paljus selgitamata. Ilmselt pärineb kahetraveeline põhiliselt maakividest kooriruum 13. sajandist. See oli võlvitud, ent nüüdsest madalam; praegusel idaseinal on jälgitav vana kilpseina kontuur. Seinte allosas paikneb rida avaraid tellistega raamitud segmentkaarseid niśśe; põhjaseina müüritrepi kaudu (kinni müüritud) pääses võlvidele. Hiljem, võimalik et interjööri suurema mõjukuse huvides, on koori kõrgendatud ja uuesti võlvitud, ühtlasi kõrgendati ka aknaid. Uute ristvõlvide roideprofiil on lähedane Tartu Jaani kiriku roidevormidele ja pärineb tõenäoliselt 14. sajandi teisest poolest. Võimalik, et rekonstrueerimisega kaasnes ka välisfassaadide uus kujundus, kus õhukesele määrdekrohvile maaliti ookriga kvaadriimitatsioon. Sarnaselt maaliti ka pikihoone, mis hilisemate ümberehitustega on minetanud oma algse ilme. Algsete võlvide ja piilarite kohta andmed puuduvad; kilpkaare jäljed idaseinal (fikseeritud 1929. a.) viitavad kolmelöövilisele kodakirikule. Lisaks peaportaalile oli põhjaseinas külgportaal - mõlemad nagu pikihoone aknadki on ümber ehitatud. Üksnes idaseina põhjaosas on säilinud arhailine poolkaarja sillusega akna fragment (jälgitav käärkambri pööningul). Erandlikult oli kirikul kaks treppi võlvidele - üks koori põhjaseinas, teine pikihoone lääneseinas. Põrandapinnast kõrgemal paiknev ukseava viitab võimalusele kasutada võlvipealset pelgupaigana.
Kirik kannatas 17. sajandi keskel Vene-Rootsi sõjas, mil hävisid ka pikihoone võlvid. Seejärel taastatud kirik sai barokse viilutorni 18. sajandi lõpul, seda kindlustati 1885. a. (arh. R. Guleke). 1929. a. ehitati saledatele piilaritele toetuvad raudbetoonvõlvid, mille vormid on laenatud Tallinna hilisgootikast. Samast ajast pärineb ka pikihoone akende kujundus ja lääne-eeskoda (kõik arh. E. Kühnert).
Sisustuses säilinud kolm hauaplaati (15. saj.), barokkaltar ja -kantsel (1696, tõenäoliselt J. D. Neuhausen) ning laelühter (17. saj.).
K. Alttoa
Eesti arhitektuur IV. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee