10:33 reede, 18.10.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JärvamaaArhitektuurimälestisedKirikud
Koeru Maarja-Magdaleena kirik
Aadress:
Kontaktisik
Saada e-mail http://www.eelk.ee.ee/koeru/
Pildid
Kirjeldus

Koeru Maarja Magdaleena kirik

Järvamaa vanemaid ja iseloomulikumaid sakraalehitisi. Rajati Liivi ordu poolt arvatavasti 13. sajandi kolmandal veerandil peatselt pärast Ambla algkiriku valmimist.

Osaliselt Ambla eeskuju järgides kavandati pikihoone ja ühe võlvikuga väiksem kvadraatne koor, kuid uudena ehitati kohe ka neljatahuline massiivne läänetorn. See on pikihoone poolt täielikult avatud, moodustades võidukaarele kompositsiooniliselt vastava tornikaare (hiljem vääri ja oreliga suletud). Seda monumentaalset lahendust korrati kõikides Järvamaa keskaegsetes torniga kirikutes. Algul võlviti arvatavasti üksnes kooriruum, mis sai lihtsa kuplitaolise servjoonvõlvi (kivid laotud kontsentriliste ringidena). Koorivõlv lõpeb idaseina ääres laia iseseisva kaarega, mis nagu Amblaski moodustab altari kohal baldahhiini. Pikihoone idaviilus (resp. koori läänesein) on võidukaare kohal avar kergenduskaar (kinni müüritud). Pikihoone jäi esialgu nähtavasti võlvimata, kuid kitsas müüritepp pikihoone kirdenurgas näitab, et võlvid olid kavandatud juba alguses. Võidukaare kohal suundub üks trepiharu erandlikult läbi palendipiilari (sama osaliselt Suure-Jaani kirikus), olles mõeldud pääsuks rõduga vahevõrele (nn. letnerile), mis eraldas vaimulike kooriruumi rahvale määratud pikihoonest. lahendus pärineb Skandinaaviast ja iseloomustab tsistertslaste ja dominiiklaste feodalistlikku kirikukorda. Torni linnuselaadsele ülakorrusele pääses läbi pikihoone pööningu.

Pikihoonel on teravkaarsed profileerimata portaalid lääne- ja põhjaseinas. Peaportaali kohal on torni fassaadis suur Järvamaale iseloomulik godroneeritud ehisraamistikuga ümaraken. Lamedalt teravkaarseks sillatud aknaavad on kõrged ja kitsad (hiljem allapoole pikendatud). Ambla eeskujul on üksnes altariaken idaseinas kahejaoline ja kaare kandades miniatuurkaarekestega laiendatud. Akende ehisraamistik on osaliselt säilinud (pärineb tõenäoliselt järgmisest ehitusperioodist): terav kolmikkaar ja ida-aknal kolmiksiir, mis toetub kahele jaokaarele.

Arvatavasti 1280. aastatel võlviti pikihoone kolmelööviliseks kodakirikuks; lai kesklööv koosneb kvadraatsetest võlviühikutest. Kaks paari saledaid ümarsambaid kannab kõrgeid kuplitaolisi servjoonvõlve, kitsaste külglöövide võlvid sarnanevad silindervõlviga, kuna kivid paiknevad pikitelje suunas (mitte pikiteljega risti nagu Amblas). Laiad nelinurkse ristlõikega vööndkaared eraldavad iga võlviku iseseisvaks kompositsiooniühikuks. Ruumipildile on iseloomulik valgusküllasus, kõrgus ja avarus. Plokk-karika tüüpi sa,nakapiteele kaunistavad hilisromaani väänla- ja lehereljeefid; need lähtuvad Gotlandi kirikute ja Ambla kapiteelidekoori eeskujudest, millele lisanduvad üksikud varagooti lehe- ja pungamotiivid. Seintel toetuvad võlvikaared konsoolidele, jättes seinapinna liigendamata, siledaks. Variatsioonirikastes konsoolivormides ilmneb kontakt Tallinna toomkiriku ja Mihkli kloostri idatiiva kujunduselementidega.

Hilisemate lubjakihtide all on ulatuslikult säilinud nn. arhitektuurilises stiilis seinamaalingud kiriku valmimisajast. Arvatavalt 13. sajandi lõpul ehitati koori põhjaküljele käärkamber ja 14. sajandi keskpaiku põhjaportaali ette võlvitud eeskoda. Kirik rüüstati ja põletati Liivi sõjas ja Põhjasõjas (1703). Katused taastati ja hoone korrastati 1721. a., 1727. a. Torni ülaosa ja kiivri praegune kuju arvatavasti 18. sajandist.

Sisustuses hilisrenessansskantsel, vana altarisein ja osa pingistikku (umbes 1645, arvat. Tallinna meister L. Heissmann); suur nikerdatud krutsifiks (17. saj. lõpp, Chr. Ackermann); väärid (1883); neogooti altar (1901); orel (1900, F. Walcker).

Villem Raam

Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee