 |
Asub kirikust umbes 1 km Tallinna pool, maantee ääres. 16. sajandi lõpust on teada puust õpetajamaja. 1711. a. asusid pastoraadiga ühise katuse all kõrts ja õllepruulimistöökoda. Aastail 1728-31 ehitati uus puidust õlgkatusega elamu.
1797. a. valmis praegune, kirikumõisate seas erandlikult kahekorruseline, hilisbarokilt varaklassitsismile ülemineku perioodi kuuluv ehitis. Sarnaselt Ääsmäe, Saue jt. naabruskonna mõisamajadega on hoone kõrge kelpkatusega, sümmeetrilisi fassaade liigendavad rühmiti aknad ja kolmnurkfrontooniga keskrisaliit, viimase viiluväljas ajastule iseloomulik ovaalaken. Siseplaneeringu määravad suhteliselt avar vestibüül, II korrusel asunud saal jt. anfilaadsed esindusruumid.
Ansamblisse kuulunud kaheksa kõrvalhoonet: leerimaja, köstrimaja jm. on hävinud.
Juhan Maiste
Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997
|
|
