04:57 kolmapäev, 15.07.2020
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedMõisad
Kolga mõis
Kirjeldus

Suurejooneline klassitsistlik ansambel.

1230.-ndatest aastatest kuni 1519. aastani kuulusid Kolga alad Gotlandi Roma (Gutnalia) tsistertslaste kloostri munkadele, kes rajasid sinna kindlustatud hoonestuse. Alates 1581. a. kuulus mõis rootsi kõrgaadlile - algul De la Gardie`dele, 19. sajandi lõpust v. Stenbockidele. Oli üks Eesti suuremaid mõisavaldusi; selle põhirikkuse moodustas mets. Ümartorniga kindlustatud peahoonete-kompleks kannatas raskelt Liivi sõjas (kujutatud A. Goeteerise joonistusel 1615. a.) ja lammutati uusaegse mõisahoone rajamisel.

Suur kahekorruseline, kolmekorruseliste risaliitidega paekivist peahoone on ehitatud mitmes järgus. Z. Hoffmanni (sen.) ja J. Kristleri jooniste järgi 1642. a. valminud kiviehitisest pärineb tõenäoliselt osa keldriruume. Aastail 1765-68 ehitati hoone kahekorruseline hilisbarokne põhiosa, 1820. aastail lisati tiibadele tugevalt eenduvad risaliidid ja kõrge portikus, mille sokliosa kujundati arkaadile, põhiosa terrassrõdu ja läbi kahe korruse ulatuvate joonia sammastega. Kolmnurkfrontoonil on Stenbockide vapp.

Peahoone siseplaneering on säilinud. Esimese korruse majapidamisruumid on võlvitud. Neljatahuline piilar jaotab peegellae ja kiviparkettpõrandaga keskse vestibüüli kaheks, tagumisest osast viib teisele korrusele aźuursete väljalõigetega laudbalustraadiga peatrepp (aastaarvuga 1768). Säilinud on mitmeid sisekujunduselemente: uste baroksed piirdelauad, vasakus tiivas oleva saali seinamaalinguid jms. Hoone põhjatiivas on klassitsismiperioodist pärinevate illusionistlike seinamaalingutega kodukabel.

Peahoonet ümbritsev põhiliselt 18. sajandist pärinev ulatuslik kõrvalhoonete ansambel on stiilsemaid Eestis. Erandlikuna moodustus see kahest kinnisest siseõuest - härrastemaja esist nelinurkset väljakut piirasid kaks kaaristuga talli ja kaks tõllakuuri (hävinud); nende vahele jäid tiigid tõldade pesemiseks. Peahoone taha jääb analoogilises kujunduses veidi väiksem väljak. Selle põhielemendiks on suur kaaristuga aidahoone. Samas asub ka kõrgel soklil poolkelpkatusega barokne valitsejamaja (rekonstrueeritud 1985-87, arh. P. Püssim, sisekuj. L. Pärtelpoeg). Sissesõidutee ääres, mis 18. saj. harvaesinevalt ei suundu mitte peahoone keskele, vaid kõrvalt (sama 18. sajandil Stenbockidele kuulunud Hiiu-Suuremõisas), on kaks väikest barokset väravavahimaja. Omaette suure hoonekogumi moodustavad siseõue ümbritsevad karjalaudad. 19. sajandi esimesel poolel täiendati ansamblit kasvuhoonetega, veelgi hiljem lisati imposantse historitsistliku otsfassaadiga härjatall ja viinavabrik (mõlemad varemetes). Ansamblist veidi eemale jäävad elegantne klassitsistliku fassaadiga sepikoda Pudisoo jõe ääres (varemeis), lubjapõletusahi jm.

Epp Kangilaski

Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997

1626. a. hakati lammutama Kolgas olnud tsistertslaste kindlustatud asula varemeid ja ehitama nüüdseid mõisahooneid. 1642. a. valminud suur kahekorruseline kivist peahoone (Z. Hoffmann sen., J. Kristel) ehitati aastail 1765-1768 põhjalikult ümber barokseks. Oma praeguse klassitsistliku ilme sai aga 1820. aastail, kui lisati tiibadele tugevasti eenduvad kolmekorruselised risaliidid, kujundati peasissekäik portikusena, tehti uus sisekujundus ja korraldati ruumistik anfilaadsüsteemi. Peahoone klassitsistlikust rõhutab kogu ansambli planeering. See on ilusamaid klassitsistlikke mõisahooneid Eestis.

Võib oletada, et Kolga mõis on Lahemaa vanemaid mõisu ning ulatub juba 13. sajandisse. Tallinna linna vanimas arveraamatus on sissekanded 1371. - 1374. aastast Kolga munkadelt palkide ja puude ostmise kohta. Samuti räägitakse 1418. aasta ürikus Kolga isandatest ja vaimulikkudest vendadest. Kui 1488. aasta ürikus esineb Purckell`i mõis, siis Kolga mõis (Kolke) esineb alles 1519. a. Pärast seda esineb mõisa nimena ainult Kolga.

Kolga mõisast on hiljem eraldatud kaks mõisa: Loo ja Kõnnu. Esialgu olid mõlemad abimõisad. Peale nimetatute on teateid veel viiest Kolga mõisa abimõisast: Kõrveveski, Kahala, Kalamäe, Luuba, Tsitre.


Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee