 |
Suurejooneline Tõlluste mõisakompleks (asub Kuressaare-Pihtla-Sandla maantee 22. kilomeetril) on väärtuslikumaid Saaremaal.
Ühekorruseline Tõlluste härrastemaja on ehitatud mitmes järgus. Vanim osa - ristkülikukujuline poolkelpkatusega barokkehitis - valmis arvatavasti 18. sajandi keskpaigas. Suurem juurdeehitus toimus 1820. a. paiku, kui rajati kõrgel soklil asuv viilkatusega tiib. See annab küllaltki massiivsele hoonele põhiliselt varaklassitsistliku ilme. Vanemal osal on profileeritud karniis, uuemal see puudub. Väiksemaid juurdeehitusi, sealhulgas kaks verandat, tehti 19. sajandi lõpus.
Peale peahoone ja pargi kuulub Tõlluste ansamblisse mitu kõrvalhoonet, neist ait ja suvemaja (aednikumaja) on barokiajastu mõisate abihoonete omapärasemaid esindajaid Eestis. Mõlemad kahekorruselised hooned on ehitatud peahoonega enam-vähem üheaegselt, 1747. a. paiku. Suvemaja on soklikorruse ja roogkatusega paekivihoone, mille väljaulatuv räästas toetub ühel nurgal omapärasele nelinurksele sambale. Kõrge välistrepp viib eenduvasse kinnise rõdu tüüpi puust eeskotta.
Paekivist aida allkorrust ilmestab võlvkaaristu, mille kohal ülakorrusel paikneb puitsammaste ja -võrebarjääriga galerii. Teistest abihooneist on säilinud veel kahes järgus ehitatud meierei ja kaks küüni.
Olavi Pesti, Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln., 1983
|
|
