05:37 kolmapäev, 15.07.2020
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedMõisad
Laulasmaa mõis
Kirjeldus

Laulasmaa külast on ürikuis juttu alles 1696.aastast, mõisast aasta hiljem. Pikka aega oli see kõik Leetse mõisa oma. Kogu Laulasmaa mahtus tollal ühele adramaale. Kui Leetse omanik, mõisnikulesk Anna Barbara Scharenberg, kodumõisa maha müüs, jättis ta Leetse endale. See oli aastal 1787. Aga üsna varsti oli taas raha vaja, laenu nõustus keegi Martin Friedrich von Ziliacus andma üksnes pandi, Laulasmaa vastu. Järgmised pandivaldajad olid Tallinna kodanik Fabian Andres Höppener, tema järel Helena von Rosen.

Aastal 1913 hakati Laulasmaal andma ravikümblusi. Selleks ehitati isegi vannimaja. Peamised patsiendid olid Tallinna jõukamad kodanikud. Kahjuks ei ole kunagistest hoonetest enam midagi säilinud, ehk vaid sügavamal mingeid vundamendijäänuseid. Mõne aja eest olnud siiski uute majade vahel näha mantelkorstna varet; see" köök "asunud härrastemajas.Ehk vaid mõni üksik vanem puu võiks jutustada sealsest elust. Võib oletada, et vannimaja paiknes klindi ülemise astangu all terassil, kuhu nähtavasti avanes ka allikaid.

Viimane pandivaldaja oligi mainitud proua Helena, kellele mõis aastail 1825-1835 kuulus. Siis sõlmiti müügileping parunesside Louise Caroline ja Friederike Wilhelmine von Uexkülliga. Selle perekonna valduses püsis mõis 1864.aastani, mil omandi ostis Theodor von Mohrenschildt. 1870.aga muutus Laulasmaa Keila-Joa majoraadi osaks.

Ometigi mitte päris "lõpuni". Grigori Volkonski, (Keila-Joa omaniku) käest läks Laulasmaa käesoleva sajandi algul Ferdinand Mohrenschildtile ning vahetult enne 1917.aastat oli see juba parun Ferseni omand. Edasi kuni riigistamiseni EV ajal kuulus valdus kellelegi Arrongile.

Heino Gustavson

Laulasmaa külast on ürikuis juttu alles 1696.aastast, mõisast aasta hiljem. Pikka aega oli see kõik Leetse mõisa oma. Kogu Laulasmaa mahtus tollal ühele adramaale. Kui Leetse omanik, mõisnikulesk Anna Barbara Scharenberg, kodumõisa maha müüs, jättis ta Leetse endale. See oli aastal 1787. Aga üsna varsti oli taas raha vaja, laenu nõustus keegi Martin Friedrich von Ziliacus andma üksnes pandi, Laulasmaa vastu. Järgmised pandivaldajad olid Tallinna kodanik Fabian Andres Höppener, tema järel Helena von Rosen.

Aastal 1913 hakati Laulasmaal andma ravikümblusi. Selleks ehitati isegi vannimaja. Peamised patsiendid olid Tallinna jõukamad kodanikud. Kahjuks ei ole kunagistest hoonetest enam midagi säilinud, ehk vaid sügavamal mingeid vundamendijäänuseid. Mõne aja eest olnud siiski uute majade vahel näha mantelkorstna varet; see" köök "asunud härrastemajas.Ehk vaid mõni üksik vanem puu võiks jutustada sealsest elust. Võib oletada, et vannimaja paiknes klindi ülemise astangu all terassil, kuhu nähtavasti avanes ka allikaid.

Viimane pandivaldaja oligi mainitud proua Helena, kellele mõis aastail 1825-1835 kuulus. Siis sõlmiti müügileping parunesside Louise Caroline ja Friederike Wilhelmine von Uexkülliga. Selle perekonna valduses püsis mõis 1864.aastani, mil omandi ostis Theodor von Mohrenschildt. 1870.aga muutus Laulasmaa Keila-Joa majoraadi osaks.

Ometigi mitte päris "lõpuni". Grigori Volkonski, (Keila-Joa omaniku) käest läks Laulasmaa käesoleva sajandi algul Ferdinand Mohrenschildtile ning vahetult enne 1917.aastat oli see juba parun Ferseni omand. Edasi kuni riigistamiseni EV ajal kuulus valdus kellelegi Arrongile.

Heino Gustavson

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee