 |
Asub põhja-lõuna suunas umbes 2 km pikkusel ja 0,5 km laiusel Puhtulaiul. Holm zu Pucht-nimelise valdusena mainiti esmakordselt 14. sajandil ja oli läbi aastasadade seotud Virtsu mõisaga.
Varaseim ansambel koos hollandi stiilis pargiga rajati 18. sajandi esimesel poolel. 18. sajandi lõpus C. T. v. Helwigi ajal ehitati poolsaare keskele nn. hiina stiilis maja, alleede ristumiskohtadele paigutati omaniku enda poolt paest raiutud klassitsistlikud mälestus- ja ausambad (neist varaseim pärineb aastast 1797; enamik oli pühendatud perekonna liikmetele). 1813. a. püstitati poolsaarele üks esimesi Fr. Schilleri monumente Euroopas (pärast restaureerimist 1958 viidi originaal Haapsalu Muuseumi, Puhtule valmistati koopia). 19. sajandi keskpaiku asusid pargis kaheksakandiline iluaiaga ümbritsetud nn. perekonnamaja, söögisalongja nn. Schilleri maja. Rannas asusid väikesed külalistemajad.
Puhtu üheks viimaseks omanikuks oli H. v. Keyserling, kelle Kesk-Euroopa taluelamute eeskujul kavandatud siseõuega paekivimaja asub poolsaare põhjaotsas. 1930. a. läks poolsaar J. v. Uexküllile, kes ehitas poolsaare lõunaotsa historitsistlikus laadis puust suvila (säilinud tänaseni). Suvila juurde randa koondas ta kõik alles jäänud mälestussambad. Alates 1939. aastast kuulub Puhtulaid looduskaitse alla, alates 1953. aastast asub siin Eesti TA ZBI ornitoloogiajaam.
Juhan Maiste
Eesti arhitektuur. Üldkoostaja V. Raam. Tallinn, 1997
|
|
