 |
Mitmeid ehitusetappe kogenud hooneterikas ansambel Tallinna lahe idakaldal, mõisana rajatud 1471 Pirita kloostri poolt.
Rannaäärsel klindiastangul paiknev kompaktne sümmeetrilise planeeringuga mõisasüda on püstitatud põhiosas 18. sajandil, kuid pärast 1865. a. tulekahju sai historitsistliku ilme. Peahoone on ühekorruseline kõrge sokliga kiviehitis, mille mõlemal küljel on vaheehitiste abil liituvad tiibkorpused, nii esi- kui ka tagafassaade liigendavad sümmeetriliselt paiknevad kõrged risaliidid (keskmine neist dekoratiivse astmikfrontooniga).
Enamik majandusehitisi paiknes piki klindiäärt peahoonest põhjas, veidi kaugemal oli neogooti sugemetega "suveloss" (118. sajandi lõpust, hävinud).
Vabaplaneeringuline park paikneb põhiliselt klindiveere all, selles on mitu tiiki.
Tänapäeval ulatuslikult rekonstrueeritud; praegu asub siib J. Laidoneri muuseum.
Ants Hein
Eesti arhitektuur. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1997
|
|
