 |
Hooneterikkamaid mõisaansambleid Pärnu ümbruses.
Esimest korda mainitud 1449. aastal. 1807. aastast kuni võõrandamiseni Pilar v. Pilchau valduses.
Mõisasüda on kirikust läänes, enamik hooneid suunatud piki Audru jõge looklevale teele. Peahoone (ühekorruseline puumaja) on hävinud. Selle asemel on nüüdisaegne kivihoone. Säilinud kõrvalehitistest on olulisemad aitadekompleks (18. - 19. sajand), kõrge torniga kahekorruseline teenijamaja (1854-58), nn. suvemõis (18. sajandi lõpp, rekonstrueeritud 19. sajandi lõpul, nikerduks G. F. Finki töökojast), tellise-maakivi segatehnikas viinavabrik (1902, 1909, rekontrueeritud klubiks) ning kiriku juures teeristil paiknev, esiküljel sammastega magasiait (19. sajandi esimene kolmandik). Viinavabriku fassaadi ning aidahoone otsa kujundamisel on kasutatud paekivist tahutud aknasambaid (toodud ilmselt Pärnust).
Suures vabaplaneeringuga pargis (13,3 ha) on kõlakoda. Sootidega on jõele tekitatud saari.
Ants Hein
Eesti arhitektuur. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1997
|
 |