 |
Võimas ja massiivne paekivist müüritisega barokne hoone on ehitatud 18. sajandi lõpul parun Douglase poolt. Maja esikülg on liigenduseta, vaid keskel peaukse kohal on kolme akna laiune pealisehitis, hoone tagaküljelt eenduvad kaks külgtiiba. Kõrge kelpkatusega maja ümber paikneb ligi 5 ha suurune park. Praeguses vabakujulises pargis leiab üksikuid fragmente endisest, 19. sajandi alguses rajatud regulaarsest pargist. Kogu parki piirab kahest küljest Ambla jõgi, millele on 19. sajandil ehitatud kahe lameda kaarega kaarsild - üks maakonna arhitektuurimälestisi.
Albu on seotud ka mitmete ajalooliste sündmustega. 11719. a. alustas siin tööd M. V. v. Nierothi asutatud Lääne-Euroopa tüüpi rüütlikool, kuhu võeti eelkõige õppima orbudeks jäänud või laostunud aadlike lapsi, aga ka mitmeid eestlasi. Kooli juhatas H. C. Wrede. 1723. a. oli koolis 150 õpilast, neist ligi kolmandik eestlased. Õppeasutus töötas 1740. aastani.
1861. aasta sündmusi Ahulas ja Albus on ajaloolise romaani raamidesse pannud E. Vilde oma "Mahtra sõja" lehekülgedel.
Saarist, T., Tõnisson, E. Paide rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln., 1986
Albu mõis
Suur, üldkavatises domineeriva pargiga mõisaansambel. Teated 1282, kuni Liivi sõjani ordu valduses. Massiivne varaklassitsistlik peahoone on arvatavasti ehitatud 18. sajandi lõpuveerandil. Kõrge soklikorrusega ühekorruselisel hoonel on vormikas kelpkatus. Fassaadi kesktelge rõhutab kolmnurkse viiluga risaliiditaoline pealeehitis ning 1888. a. ehitatud rohmakas puidust veranda. Tagaküljel on kaks sümmeetrilist tiibhoonet.
Ruumid paiknevad anfilaadselt. Säilinud on varaklassitsistliku kujundusega tiibuksed. Soklikorrusel on neljatahulistele piilaritele toetuvad servjoonvõlvid. Vestibüüli laes tulid 1995. a. alanud restaureerimistööde (arh. J. Jõgi) käigus ilmsiks rokokoo- ja barokkmaalingud.
Park paikneb kahel terrassil, neist alumine on regulaarne, keeruka planeeringuga, tiikide ja paviljonidega (praegu säilinud vaid fragmente). Pargi perifeersed osad on vabakujunduslikud. Oluline osa kujunduses on Albu jõel, millele 19. sajandil ehitati kahe lameda kaarega kivisild.
O. Suuder
Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997
|
|
