 |
Toila-Oru park on kauneimaid parke põhjarannikul, varemalt esinduslik lossiansambel.
Paiga suurejooneline väljakujundamine on seotud selle siirdumisega (Pühajõe mõisa koosseisus) Peterburi rahamagnaadile G. G. Jelissejevile, kes aastatel 1897-98 rajas sinna arh. G. V. Baranovski projekti järgi luksusliku suvelossi. See oli põhiosas 2-3-korruseline, viiekorruselise torniga, rikkalikult liigendatud rohkete terrasside ja rõdudega neobarokses suunitluses historitsistlik ehitis, millega liitus erakordselt suur kaarja põhiplaaniga oranźerii. Neist ida pool oli polügonaalse põhiplaaniga maneeź ja kahekorruseline teenijatemaja, veidi kaugemal lõuna pool nn. vene stiilis kirik. Aastatel 1935-36 rekonstrueeriti kompleks presidendi suveresidentsiks (arh. R. Koolmar, sisekuj. O. Siinmaa); hooned hävisid aastatel 1941-44, varemed lammutati, säilinud on osa terrasside tugimüüre.
Arh. G. Kuphaldti projekti järgi aastatel 1899-1901 rajatud suure pargi (72 ha) mõjukus tuleneb vahelduvale pinnareljeefile ning klindiveerelt avanevaist avaraist vaadetest; oluliselt rikastab maastikku looklev, osalt kärestikuline jõgi. Lossi lähim ümbrus oli algselt kujundatud regulaarstiilis mitmeosalise terrassaiana. Loodusliku ilmega parkmetsa astangu all on oluliselt täiendatud eksootidega (tänapäeval üle 150 puu- ja põõsaliigi).
Alates 1960. aastaist on pargis tehtud rekonstrueerimistöid, pargi edelaossa on ehitatud laululava.
Ants Hein
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997
|
|
