04:32 neljapäev, 18.07.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedMõisad
Esna mõis
Kirjeldus

Tagasihoidlik klassitsistlik ansambel, kus pearõhk on asetatud majandushoonetele. Nime sai 17. sajandil omanike v. Essenite järgi.

Põhiosas 1821. a. rajatud härrastemaja asetseb väikesel kõrgendikul. Suhteliselt lihtne ühekorruseline poolkelpkatusega puumaja, seinad vooderdatud laiade rõhtlaudadega, nurgad viimistletud kvaaderplaadikestega. Stiilset peaust laiade pilastrite vahel, samuti otsaust kaunistavad rosett-motiivid. Kivist tiibhoone ja veranda pea- ja aiafassaadil rajati 1880. Interjööre on oluliselt muudetud. Keldrilaed on tellisvõlvidega.

Kõrvalhoonetest on esinduslikumad kaaristuga puust ait, kivist valitsejamaja, piiritusekelder, kasvuhoone ja pesuköök esiväljaku lääneserval. Majandushoovis nende taga on traditsioonipärane nelinurkse sisehooviga lautadekompleks koos meierei ja töölismajaga, jääkelder, sigala, kaalukoda ja maakivist viinavabrik (ümberehitatud 1897). Väljaku vastasservale rajati 19. sajandi teisel poolel omaette tallidekompleks mõisa majanduselus olulist osa etendanud hobusekasvatuse jaoks.
Enamik kõrvalhooneid on ümberehitatud või varemeis. Peahoonet ümbritsev väike park on valdavalt inglise stiilis, tagaosas allikaist toituv vabakujuline tiik.

Mõisasüdamikust 1 km loode poole rajati 1831. a. "Müllersfeldiks" kutsutud kodukalmistu. Sealne uhkeldavalt suure portaali ja roosaknaga neogooti kabel ehitati 1832-42 kunstnik L. v. Maydelli kavandi järgi. Kabel ja kalmistu on taastatud.

M. Männisalu
Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997

Esna mõis. "Kirsiaia" motiividel.

Ta pole midagi suursugust, kuid avaldab distantsilt muljet. Metsistunud inglise stiilis pargi poolt vaadatuna meenutab ta pigem oma loomulikest gabariitidest välja kasvanud talumaja, esifassaadi poolt aga hoopis 19. sajandi õdusat vaksalihoonet. Puuduvad ainult mööda ringteed lähenevad kalessid. Uniseks tegevas suveleitsakus kutsub ta meis esile sentimentaalseid fantaasiaid lõpututest teejoomistest verandal, tervameelseid vestlusi kõigi inimeste võrdsusest ning maailma paremaks muutmise viisidest ja rõõmsa äratundmise, et elu maal läheb edasi. Mõisas käib põhjalik remont.
Millal maja ehitatud on, pole üheselt kindel. Teateid sellest Järvamaa mõisast on alates 1620. aastatest, kuid stiilikriitiliselt peaks vanim osa häärberist ehk puumaja pärinema 18. sajandi keskpaigast. Polnud selle omanikel von Essenitel (kelle nimest tuletati Esna) ega von Grünewaldtidel erilist rikkust, paleelikku ilmet ei omandanud maja ka 19. sajandi esimese veerandi ega 1880. aastate laiendustööde käigus, kuid taotlusest kesise kukru kiuste ilu teenida jutustab ühe ruumiu lage kaunistav lopsakas taimornamendiga talamaaling 18. sajandist.
Kuulsa baltisaksa kunstniku Ludwig von Maydelli kavandatud kauni pseudogooti stiilis perekonna matusekabeli on matsid rüüstanud, aknad sisse peksnud, kuid romantiliste hingede jaoks elab tolles müstilises paigas KULTUUR edasi.

Harry Liivrand
"Eesti Ekspress" 33 (817) 17. august 2006

Esna mõis kuulub Hannes Tamjärvele. Mõisaga on seotud kirjanik Tõnu Õnnepalu.
"Tõnu Õnnepalu (43) on olnud EV eesti kirjanduse esimene euroopalik mees. Euromees selles mõttes, et ta kirjutas romaani "Piiririik", mida hakati kohe (etteheitvalt) "euroromaaniks" kutsuma. Teosel oligi Euroopas menu, seda tõlgiti paljudesse keeltesse ning romaani tiivul liikus autorgi mitmel pool Euroopas ringi ja kõneles Eesti asjast viisakas prantsuse keeles. Soomes polnud sellist eestlast veel nähtudki - soome keelt ei oska ja soovib kõnelda prantsuse keeles.
1990. aastate alul töötas Tõnu välisministeeriumis, oli lühikest aega Eesti Instituudi kultuurisekretär Pariisis, aga Eestis on olnud valdavalt ikka maainimene, elades põhiliselt Hiiumaal. Nüüdseks on Tõnu Tallinna korteri ja Hiiumaa maja maha müünud ning ostnud maja Järvamaale, Esnasse. Ehedalt eestilikus kollast värvi verandaga majas elab Tõnu kahe musta kassi ja esoteeriliste raamatutega. Umbes poole kilomeetri kaugusele jääb Hannes Tamjärvele kuuluv Esna mõisahoone. Sinna on Tamjärv palganud Tõnu majordoomuseks.
Tõnu tunnistab, et elu ja inimesed on Esnas hoopis teistsugused kui Hiiumaal. "Sisemaa. Inimestest on tunda, et nad on põlvkondade viisi raskel savisel pinnasel põldu harinud."
Kuigi põhiline aeg läheb tõlkimisele, on Tõnul ka loomingulisi plaane, mis just selle kohaga seotud. Siitkandist on pärit Tõnu vanaisa, kelle kohta ta on siin nüüd pärimusi kuulnud ja fotosid saanud. Pärast sõda löödi isa perekond siit minema. "Ma ei tea, kas sellest romaaniks jätkub, aga midagi tahan sellest kirjutada." /---/
Esnasse asumise vahetu põhjus on õigupoolest Esna mõis ja selle omanik Hannes Tamjärv. Too rahutu (nii ütleb Tõnu) ja missioonitundega mees "avastas selle mõisa, ostis ära ja praegu remondib. Tahab n-ö kloostrit (seda sõna Tõnu armastab), s.t. kontemplatsioonikeskust (Harry väljend), teha. Et kui keegi tahab lõõgastuda ja/või vaimu panna, võib ta mõisas elada ja leida tuge siinsest loodusest.
Näib, et ebamääraste ülesannetega "majordoomus" Tõnu osaks jääb luua mõisa kogunevas inimkoosluses terviklikku atmosfääri. Kuna Esna mõisa eesmärgiks on toota mõtet, mitte raha, sobib kirjanik uutmoodi kammerfilosoofiks küll. Umbes nagu Casanova teenis elu lõpul raamatukoguhoidjana leiba Duxi lossis Tśehhimaal või Voltaire resideeris Ferney mõisas. /---/
Kalev Keskküla, Harry Liivrand, Karin Paulus "Mõtleja mõisavalitsejaks"
"Eesti Ekspress" 33 (817) 17. august 2006

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee