07:30 pühapäev, 15.12.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedMõisad
Koigi mõis
Kirjeldus

Koigi mõis

Esindusliku härrastemaja ja rohkete kõrvalhoonetega mõisaansambel. Eraldati Mäo mõisast 18. sajandi keskpaiku, valdajaiks v. Grünewaldtide suguvõsa.

1771. a. ehitatud varaklassitsistliku üldmõjuga peahoonel on ka barokseid tunnusjooni. See on ühekorruseline kelpkatusega kivihoone. Esifassaadi liigendavad kolmnurkse viiluga lai, täiskõrguseni ulatuv keskrisaliit ja madalad segmentviiludega külgrisaliidid. Portaali markeerib neljale toskaana sambale toetuv madal portikus. Tagafassaadi külgrisaliidid eenduvad tiibadena. Keskrisaliidi vahevöö on dekoreeritud girlandide ja rosettidega. Algne anfilaadne ruumijaotus on hiljem keskkoridoriga lõhutud. 1970. aastail liideti peahoonega uus koolimaja.

Kõrvalhooneist on silmapaistvaim 19. sajandi lõpus ehitatud neogooti astmikviilu ja kellatorniga meierei.

Hoonestusele on taustaks mitmeosaline park.

Olev Suuder

Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997

Koigi mõisahoone on üks neist 18. sajandi lõpuaastate ehitistest, kus endist mõisamaja suurendati kahe eenduva tiiva lisamisega. Maja on ehitatud Grünewaldtide valitsemise ajal mitmes järgus. Viimased täiendused tehti 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algusaastatel. Nõnda paelubki ta meie tähelepanu oma tasakaalustatud üldvormide ning peente detailidega. Esifassaadi kaunistab neljast sambast koosnev portikus. Mainimist väärib barokselt lainja viiluga katuseaken, mis ainukesena säilinud pärast 1968. aastal tehtud remonti. 20. sajandi algul juurdeehitatud klaasveranda lammutati sama remondi käigus.

Koigi mõisahoone on ehitatud algselt 1771. aastal tõenäoliselt Tartust pärit ehitusmeistri poolt. Arhitektuuriliselt lahenduselt kuulub hoone Kesk-Eesti varaklassitsistlike mõisahoonete hulka, kuigi ehituslaadis märkame ka mitmeid barokkstiili elemente. Vastavalt ehitustüübile asub saal hoone keskel avara fuajee taga. Toredad on kunstiväärtuslikud rokokooliku ornamendiga kaunistatud siseuksed fuajees ja ülakorrusel. Uksed sarnanevad Sargvere mõisahoone ustega.

Kõrvalhoonetest on mitmed säilitanud oma esialgse kuju. Huvitavaim neist on riikliku kaitse alla võetud meierei - ühekordne krohvitud seintega paekivihoone, mille otsasein on 19. sajandi lõpul või 20. saj. algul kujundatud piduliku astmikfrontoonina. Sümmeetriliselt paiknevad tornikesed, jõulised tugipiilarid hoone välisseinas ja tuulelipp viilu tipus on ajendatud kõrggooti elamuarhitektuurist. Meierei on väravkaare abil ühendatud kõrval asuva lambalaudaga.

Mõisahoonet ümbritseb ligi 7 ha suurune park, mille plaanid 1758. aastast on säilinud. parkaed muudeti alles 19. sajandi lõpul vabakujuliseks ja suhteliselt lihtsaks. Tänapäevani on säilinud toredad pargialleed ning ühendusteed maanteega. Koigi mõisas tegutsenud kodukoolis on õppinud nimekas baltisaksa skulptor akadeemik Aleksander Friedrich von Bock. Praegu asub mõisahoones Koigi Põhikool.

Saarist, T., Tõnisson, E. Paide rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln., 1986.

Aastail 1758-1919 valdasid Koigi mõisa Grünewaldtid, kellest mitmed olid oma aja väljapaistvad isikud. Koigis sündinud Grünewaldtidest oli üks Eesti tsiviilkuberner, kaks Eestimaa Põllumeeste Seltsi presidenti, üks loodusteadlane, üks meditsiinidoktor. Järjepidevalt arendati siin lamba- ja hobusekasvatust ning piimamajandust. Koigis aretatud hobused võitsid kuulsust isegi üle Euroopa. Pikemat aega tegutses Koigi mõisa kodukool, kus paljude teiste hilisemate nimekate inimeste kõrval sai alghariduse ka pärastine Peterburi Kunstiakadeemia skulptuuriprofessor Aleksander Friedrich Bock. 19. sajandi teisel kümnendil oli siin koduõpetajaks Karl Ernst von Baeri noorpõlvesõber Eduard Assmuth, keda Baer sageli külastas. Koigi mõisaga, eriti selle omaniku Otto v. Grünewaldtiga, kes oli Tartu ülikoolis loodusteadust õppinud, kestis baeril tihe side kogu elu. Koigi kodukoolis õppis ka Baeri poeg Aleksander. 19. sajandi Koigi eluolust annab hulga teabematerjali dr. O. v. Grünewaldti kaheköiteline teos "Vier Söhne eines Hauses" (Leipzig, 1900).

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee