06:35 pühapäev, 15.12.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedMõisad
Kolu mõis
Kirjeldus

Kolu mõisast, mis 1866. aasta vakuraamatu järgi kuulus Viisu mõisale, pole tänaseni säilinud midagi. Mõisa ja selle ümbruse kujundamise alguseks võime pidada 1794. aastat, mil mainitakse mõisaomanikuna Gustav Friedrich v. Engelhardti, kes rajas esimese teaduslikult kujundatud pargi Kolu jõe maalilistes käärudes. Pärast mitmeid ostutehinguid päris 1875. aastal mõisa Eduard von Middendorff, kes valitses siin kuni 1903. aastani. Viimane pani suurt rõhku mõisa ümbruse kujundamisele, pargi ja hoonete kaunidusele ning sobivusele maastikuga. Peagi palkas mõisnik endale abilise, baltisaksa arhitekti Erwin Bernhardti (1852-1914), kelle ehituskunsti saavutusi näeme ka Tallinnas. Pargi arhitektuurilise lahenduse eest hoolitses samuti Bernhardt. Tema kavandite järgi valminud mõisahoone aastaist 1880-90 on tänapäeval säilinud, kuigi suurte ümberehitustega. Algselt oli hoone stiililt renessansielementide segu. Viimaseid leiame ka pargikujunduses.

Kahekordne punastest tellistest kivihoone on paigutatud Kolu jõe järsumale nõlvale, teda katab üsna madal viilkatus laiade räästastega ning rikkaliku räästakaunistusega. Seinad on liigendatud mitmete horisontaalsete tellistest vahevööde ja karniisidega. Peasissekäiku ääristavad kõrged neljatahulised sambad. Hoone tagaküljel asus avar palkon, millest on säilinud ainult lai graniidist terrass ja trepp.

Majas väärib tähelepanu läbi kahe korruse ulatuv fuajee. Ka Kolu mõisahoone sai 1905. a. kannatada, kuid imekombel jäi see tulest puutumata.

Saarist, T., Tõnisson, E. Paide rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tallinn, 1986.

Kolu mõis

Peahoone, historitsistlikus laadis kahekorruseline tugevalt liigendatud tellisehitis (arh. E. Bernhard, 1888 - 90) paikneb Türi-Rapla maantee ääres Käru jõe järsul kalda-astangul. Tal on kõrge graniitsokkel, puitpitsiga ääristatud madal viilkatus, esiküljel neogooti vormides eeskoda, kirdenurgal hiljem lisandunud vaatetorn.

Interjööridest on tähelepandavamad läbi kahe korruse ulatuv hall ning saal.

Kõrvalhooneid on arvukalt; mõned neist säilinud algsele lähedal kujul (ait-kuivati jt.). Pargis leidub maalilisi jõekäärusid ja -saarekesi. Kaugemal metsas on mõisnike matmispaik peahoonega sarnases laadis kujundatud kabeliga.

A. Hein

Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee