 |
Omanäolisemaid neogooti ehitisi Eestis. 1858. a. mõisa omandanud O. v. Lilienfeldi ajal valminud peahoone projekteeris F. W. P. Alisch. 1862. a. alustatud ning ligi 15 aastat väldanud ehitustööd lõpetas esialgsest mõnevõrra erineval kujul Rakvere ehitusmeister F. Modi.
Keskaegseid kindlusehitisi meenutava peaaegu liigendamata seintega kuupja hoonega liitub massiivne nurgatorn. Askeetlikku üldmõju rõhutavad krohvrustika, saali teravkaarsed aknad, maśikuliide ja nurgatornikestega karniis. Ehituse käigus loobuti esialgu kavandatud neorenessanslikest motiividest (kõrged loggiakujulised kaaristud esi- ja tagafassaadil).
Siseruumid on valdavalt järelklassitsistlikus laadis. Hästi proportsioneeritud, kuid dekoorilt kuivavõitu saali kõrval kerkib esile suur ovaalse põhiplaaniga läbi kahe korruse ulatuv vestibüül. Kanneleeritud pilastritega liigendatud ruumi seinad on maalitud Pompeji-laadis, pidulikku üldmõju toonitavad väärispuidust avar lahtine trepp, skulptuuriniśid ja tuulekoja aźuurne vahesein.
Peahoone arhitektuurile omane suurejooneline lihtsus avaldub ka seda ümbritseva ansambli kujunduses. Ligi 7 ha hõlmav park koos selle põhiosa moodustavate tiikidega tõstab härrastemaja juba eemalt esile. Põlispuude varju jäävad kõrvalhooned - valitsejamaja, kuivati (1884) ja tallid loovad esindusterritooriumile sobiva fooni.
Suure telliskividest viinavabriku kohale projekteeris arh. V. Pormeister 1970. a. funktsionalistliku keskusehoone.
Juhan Maiste
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997
14. detsembril 1905 toimus lossi juures kokkupõrge ülestõusnute ja tragunite vahel. Ülestõusnud kindlustusid mõisahoones ja tragunid ei suutnud seda vallutada. Tragunid lahkusid õhtul kaht haavatut kaasa võttes. Ülestõusnuist sai surma kaks meest. Mõisahoone seinal on seda sündmust meenutav mälestustahvel (Aj.).
Alu mõisa viimased omanikud olid rootsi päritoluga Lilienfeldid. Võõrandatud mõisahoonesse toodi 1923. a. algkool, mis töötas seal üle paarikümne aasta.
Paidla, A. Raplamaa / Siin- ja sealpool maanteed. Tln., 1991
1921-42 asus härrastemajas kool, hiljem koondise "Eesti Põllumajandustehnika" osakond. Aastast 1999 kuulub Kaitseliidule.
Eesti Entsüklopeeda XII. Tln., 2003
|
|
