 |
Rajati 1649. a., kuulus v. Krusensteridele; ümbermaailmasõitja A. J. v. Krusensterni (1770-1824) sünnikodu.
Vanem härrastemaja oli ühekorruseline kahe mantelkorstna ja roogkatusega barokne rõhtpalkidest ehitis. 18. sajandi keskpaiku valmis kahekorruseline paekivist barokkstiilis härrastemaja. Hoone esikülge ilmestas lopsakas stukk-dekoor, nurkades flankeerisid ümarad ärkeltornid. 18. sajandi neljandal veerandil ehitati hoone ümber varaklassitsistlikus laadis. 1950. aastatest varemeis. Ümberehitatuna liigendasid esifassaadi kolmnurkfrontooniga risaliidid. Ümarkaarse peasissepääsu tõstis esile 20. sajandi algusest pärinev betoonrõdu, selle kohal Krusensternide aadlivappidega raidkiviplaat (praegu Mahtra muuseumis). Hoone põhiplaan on telgsümmeetriline. Saal jt. anfilaadsed esindusruumid olid teisel korrusel.
Esiväljaku ääres on ait-kuivati ja tõllakuur. Maanteelt toob härrastemaja ette umbes 2 km pikkune sirge allee.
Regulaarne park peahoone taga piirneb sügavuses Keila jõega.
Juhan Maiste
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997
Hagudi, Krusensternide perekonnamõis, kuulus neile 1650. aastast kuni mõisate võõrandamiseni 1920. aastani. Hagudi mõisas sündis 1770. a. admiral Adam Johann Krusenstern, kes sõitis laevadel kaks korda ümber maailma. Tulnud tagasi koju pidas ta siin mõisas pulmi, võttes naiseks Järvakandi mõisapreili Juliane Charlotte von Taube.
Väravas kasvab kuulsa meresõitja noorusajast pärinev pärn (LKv), mille ühe haru ümbermõõt on 4,4 m (puu ümbermõõt 5,8 m, kõrgus 16 m). Puu all on mälestuskivi, mis avati meresõitja 200. sünniaastapäeval (1970, kunstnik E. Littover).
|
|
