16:54 kolmapäev, 23.10.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedMõisad
Hõreda mõis
Aadress:
Kirjeldus

Esindusansambel, ilmekamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Eraldati Sikeldi mõisast 1627. a. 18. sajandi lõpus kuulus koos Ingliste, Pae ja Raikküla mõisaga v. Stahlide perekonnale.
Peahoone ehitustöid alustati 19. sajandi algul, jätkati pärast 1808. a. varasemast erineva plaani järgi. Kahekorruselisele varaklassitsistlikule hoonele liideti vene klassitsistlikule arhitektuuritraditsioonile iseloomulik kuppelehitis ja sammasportikustega tiivad. Fassaadide elegantne üldmõju kulmineerus ka hoone keskteljel oleva triumfiteemalise grisaillemaalinguga (hävinud) saalis. Lähtub algideelt A. Mantegna Caesari võidupidustusi kujutavast kompositsioonist Mantovas (praegu Hampton Courti galeriis Inglismaal). Mantovale viitab ka kuppelsaali keskosas olnud deviis "L`entrée de l`Empereur Sigismond ā Mantove". Maalingud lõpetas ja signeeris 1811. a. Tallinna kunstnik P. J. Neus. Tervikliku süźee moodustasid ka kuppelsaali taga oleva ristkülikulise ruumi ornamentaalse friisi neli tahvlit: "Sõttaminek", "Võitlus hüdraga", "Kojusaabumine", "Võidujumalanna Victoria juhitud võidupidustused". Ornamentaalseid maalinguid leidus veel teisteski ruumides, sh. kuppelsaaliga külgnevas nn. maaligaleriis ja vestibüülis hoone parempoolses tiivas. Köök jt. majandusruumid olid soklikorrusel.

Park on vabakujunduslik. Üle Keila jõele paisutatud ringtiigi avanevad peahoonele ja arvukatele 19. sajandi lõpus püstitatud maakivist kõrvalhoonetele (sh. 1881. a. ehitatud viinavabrik) vaheldusrikkad vaated.

Juhan Maiste
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

17. sajandil ehitatud mõisahooned olid puust. Rootsi ajal aadliseisusesse tõstetud Stahlid ehitasid siia 19. sajandi alguses kahekorruselise kivist härrastemaja. 1812. a ehitatud mõisahoone on klassitsistlikus stiilis ja kuulus selle aja ilusamate ehituste hulka Eestis. Hoone fassaadi liigendas kaks nelja sambaga portikust. Sees oli pidulikult kujundatud ümar kuppelsaal maalitud arhitektuuridetailidega. Hoone alumisel korrusel asusid pimedavõitu majapidamisruumid, mis olid teravas kontrastis ülemisel korrusel paikneva peosaali, salongi, raamatukoguruumi, söögisaali ning arvukate elu- ja magamistubadega.
Luksuslik ehitus tõi kaasa võlad, uueks peremeheks sai Stackelbergide perekond. Mõisas põletati viina, kasvatati karja, tehti juustu, valmistati telliseid.

Kasut.: Raplamaa mõisad. Rapla Maavalitsuse voldik

Hõreda mõisa ajalugu ulatub tagasi 17. sajandisse (eraldati Sikeldi mõisast 1627. a). 18. sajandil kuulusid siinsed alad koos naabrusesse jäävate Ingliste, Pae ja Raikkülaga suuremasse, Stahlide perekonna käes olnud mõisakompleksi. 18. sajandi lõpul kuulus mõis Friedrich von Stahlile, kelle neli poega teenisid ohvitseridena Vene impeeriumi erinevates paikades. Perekonnapeana asus Fr. von Stahl 19. sajandi alguses neile välja ehitama mõisasüdameid. See ettevõtmine jäi aga 1808. a omaniku surma tõttu pooleli. Hõreda päris noorim poeg Gideon von Stahl, kes võttis peagi üles ka vahepeal soiku jäänud ehitustööd.

Võrreldes esialgu kavandatuga peeti nüüdsest peale silmas märksa suurejoonelisemat lahendust. Vanemale, veel barokkarhitektuuri traditsioonide kohaselt ehitatud mõisamajale liideti elegantne kuppelehitis ja sammasportikustega tiivad. Keskses kuppelehitises oli saal, milles elegantsed Caesari võidu teemalised maalingud (Tallinna kunstnik J. P. Neus, 1811). Maalinguid oli ka teistes esindusruumides. Hõredast kujunes luksuslikumaid mõisaansambleid Eestis. Gideon von Stahl sai aga oma 1811. a valminud lossi nautida vaid kaheksa aastat – ehitustöödega kaasnenud kulutused tõid kaasa suured võlad ja 1819. a mõis panditi. Saadud rahast jätkus peale võlgade maksmist ka uue mõisa ostmiseks. Omandatud Pirgu mõisa püstitati 1820. aastatel uus klassitsistlik kupliga häärber, mis on siiski väiksem ja tagasihoidlikum kui Hõreda. Hõreda hakkas aga siitpeale käima käest kätte, seda osteti ja müüdi, pööramata tõsisemat tähelepanu mõisa tegelikule olukorrale.

Suurem majanduskeskus rajati Hõredale alles Stackelbergide ajal 19. saj II poolel. Tegeldi viina- ja tellisepõletamisega, peeti lüpsikarja, hobuseid ja sigu, müügiks valmistati juustu. 1881. aastal valmis viinavabrik, mille tootmise jääkprodukt praak suunati söödana naabruses asuvasse härjatalli.

Mõisa peahoonet peetakse üheks kaunimaks klassitsistlikus stiilis härrastemajaks Eestis, mis aga nüüdseks on ilmselt päästmatult lagunenud. Mõisa taastamist on püüdnud alustada mitmed omanikud, kes aga ei ole suutnud selleks vahendeid leida. Kuna poolelijäänud ehitustööd on konserveerimata, on mõisa lagunemine paratamatu.

Juuru valla kodulehekülg

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee