 |
Klassitsistlik vabaplaneeringuline ansambel Tallinna - Pärnu maantee lähistel. Muutus piiskopi läänist eramõisaks 16. sajandi esimesel poolel. Hoonestus rajati 18. sajandi lõpul, 19. sajandi esimesel poolel M. R. v. Nasackini ja H. v. Wilckeni ajal.
Kahekorruseline, pae- ja telliskivist, krohvitud, algselt kivist kelpkatusega peahoone kuulub varaklassitsismilt klassitsismile ülemineku perioodi. Fassaadikujundus on lakooniline. Esiküljel eendub kolmnurkfrontooniga (viiluväljal Nasackinite aadlivapp), sokliosas rusteeritud keskrisaliit, aiafassaadil kolmele massiivsele kivipostile toetuv kinnine rõdu ja kitsad külgrisaliidid. Sissepääsud on hoone esifassaadil ja otstes, uksed varaklassitsistlikud. Suhteliselt kõrged aknad paiknevad sümmeetriliselt.
Soklikorruse võlvitud ruumid on keskkoridorsüsteemis; paeplaatpõrandaga vestibüül on väike. Teisel korrusel on anfilaadsed esindusruumid. Saali laes on hilisklassitsistlik akantuslehtede, rosettide ja meanderornamendiga stukk-karniis. Säilinud on varaklassitsistlikke tiibuksi ja parkettpõrandaid.
Mõisamajaga on ansambliliselt seotud kivist ait ja tall-tõllakuur, karjamajandushooned asuvad kaugemal. Lümandu tee äärde jääb neogooti fassaadiga sepikoda ja hollandi tuulik.
Vabaplaneeringuline park on 2,5 ha suurune. Peahoone ees on ringteega piiratud muruväljak, selle ühel äärel pikk pärnaallee; peahoone taga suur, vaba kaldajoonega tiik.
Epp Kangilaski
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997
|
|
