 |
Mõisana mainitud esmakordselt 1412. a., varasem nimi Kotsu. 16. sajandi lõpust oli 240 aasta vältel v. Tiesenhausenite valduses.
1820. aastatel valminud suurejooneline kahekordse sammasportikusega keskkorpus ja ühekordsete tiibgaleriidega peahoone põles 1905. aastal. Hoone kuulus ühte rühma Saku, Järvakandi ja Mäo mõisahoonetega; nii üldkompositsioonis kui ka detailides avaldus vene klassitsismi mõju. Esinduslikemad ruumid olid polügonaalse sammashallina kavandatud vestibüül (sama Saku mõisahoones) ja saal. Säilinud on kaks kupliga kivihäärberit ja ida pool mõisa oma telliskividest ehitatud kõrvalhooneid: viinavabrik, sepikoda, laudad.
Peahoone taga on suur vabakujunduslik, mitmete tiikidega pargiala.
Valtu omaniku A. Girard de Soucantoni ajal 19. sajandi lõpus ansamblist 1 km põhja poole ehitatud tellisetehasel oli oluline osa Rapla alevi väljakujunemisel.
Toivo Tint
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997
|
|
