 |
Peamiselt 19. sajandi viimasel veerandil formeerunud hooneterikas ansambel Selja jõel Tallinna - Narva maantee ääres. Mõisast on andmeid alates 1527. a.
1880.-ndate aastate paiku, mil mõisa omanik oli J. v. Schubert, valmis neorenessanslike detailidega historitsistlik kahekorruseline kivist peahoone. Selle esifassaadi kujundavad nelinurksete tulpadega liigendatud, keskosas astmikfrontooniga eeskoda ning kaks ebasümmeetriliselt paiknevat risaliiti, tagaküljel on eenduv tiibehitis. Algselt oli hoone teisel korrusel piluaknad (praeguseks ümber ehitatud), lõunatiival paiknes klaasveranda. Esimese korruse esindusruumide planeering on anfilaadne, säilinud on algset sisustust (sh. nikerdatud uksepiirdeid, reljeefsetest glasuurkahlitest suur kamin jne.).
Kõrvalhooned paiknevad peahoone taga ja lõunatiival, osalt ka teisel pool jõge; neist olulisemad on kahekorruseline valitsejamaja, kahe kaaravaga tall, mitu aita (neist ühel kolmeavaline kaaristu), kelder ja sisehoovi ümbritsevad laudad (enamasti 19. sajandi IV veerand, ehitamisel osalenud arh. F. Modi).
Liigirikka vabaplaneeringulise pargi (21 ha) kujunduslikuks keskmeks on jõgi; peahoone ees oli algselt suur paistiik. Pargis on säilinud kaks tahutud graniitplokkidest silda, paatide maabumistrepp jms. Peahoone ja maantee vahel on suur, osaliselt kõrge kivimüüriga piiratud aed.
Aastast 1920 kuni 1990. aastateni oli Arknas põllumajanduslik õppeasutus.
Ants Hein
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997
|
|
