 |
Laialdane vabaplaneeringuline ansambel suure (8 ha) pargiga.
Peahoone valmis 19. sajandi esimese poole keskel stiilse klassitsistliku ehitisena; ehitati ümber 19. sajandi lõpul (arhitekt F. Modi, 1894).
Enamik kõrvalhooneid (valitsejamaja, ait, viinavabrik, laudad jm.) pärineb 19. sajandi teisest poolest ja 20. sajandi algusest. Ants Hein
Kolhoosikeskuseks kohandamisel EKE Projekt 1974, arh. R. Śein, valmis 1978) muudeti ansambli ilmet tunduvalt. Ametiruumid paigutati peahoonesse selle sisejaotuse ja välisilme klassitsismipärasust säilitades. Mastaabilt ja kujunduslaadilt samasugustes, ent tugevasti liigendatud juurdeehitises on 300 saalikohaga klubi, söökla ja neli korterit. Selle välis- ja siseilme määravad kaks saali (21 x 15 m) katvat suure kõverusega, kombineeritud, naelutatud puithüparkoorikut, mis on esimesed sellesarnased Eestis (insenerid H. Parmasto, P. Varep, D. Kotli). Koorikute nahk, mis koosneb kahest 25-mm lauakihist, on naelutatud saali kontuurile paigutatud terviklikest puitprussidest ääreliikmete külge.
Toivo Kreek, Hubert Matve
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997
|
|
