 |
Klassitsistlik ansambel Pandivere kõrgustiku põhjaserval Tapa-kadrina maantee ääres madalal künkal. Mõis eraldus Polli mõisast 1642. a., kuni võõrandamiseni 1919 oli v. Rehbinderite valduses.
Peahoone ehitati 1815. a. paiku: see on küpses klassitsistlikus stiilis kahekorruseline kiviehitis, mille peafassaadi kujundab nelja joonia samba ja kolmnurkfrontooniga portikus. Suhteliselt madala kelpkatuse all hammaslõikega lai räästakarniis, kohati on kasutatud korruste vahel vööd. Akendel on kolmnurksed ehisfrontoonid, kirdefassaadi trepil kaks lõvifiguuri, trepi kohal väike konsoolrõdu.
Säilinud interjööridest on tähelepandavamad esimese korruse keskel paiknev paraadtrepiga vestibüül, teisel korrusel suurepärases klassitsistlikus kujunduses saal (seinu liigendavad joonia pilastrid, figuursed reljeeftahvlid uste kohal, akantusfriisist ja greififiguuridest koosnev lai laekarniis, ornamentaalsed laemaalingud jne.) ning nn. muusikasalong (seintel reljeefsed stukk-kompositsioonid muusikariistadest ja tammeokstest, maalitud embleemidega kaunistatud kassett-lagi jne.); kõrgekvaliteedelist stuki- ja tisleritööd on säilinud ka teistes ruumides. Võlvitud keldrikorrusel on majandusruumid.
Kõrvalhoonetest enamik paiknes kompaktse grupina peahoonest põhjas; säilinuist tähelepanuväärsemad on massiivse kelpkatusega valitsejamaja (moodustas tänaseks säilinud belinurkse karjahoovi edelapoolse nurga) ja väheldane aidahoone (mõlemad 18. sajandi teisest poolest) ning teisel pool tiiki paiknev kogukas poolkelpkatusega viinavabrik (19. sajandi esimene pool, rekonstrueeritud 1888. a. F. Modi projekti järgi, varemeis).
Park on vabaplaneeringuline; peahoonest kirdes on suur paistiik ja metsapark ning mõisnike matmispaik (prostüülikujuline klassitsistlik kabel hävinud).
Ants Hein
|
 |