 |
18/19. sajandi vahetusest pärinev klassitsistlik ansambel Kunda jõe kaldal.
Härrastemaja on pikk (17 avaga), madal, kesk- ja otsrisaliitidega liigendatud ühekorruseline, poolkelpkatusega kivihoone, millel on tugevalt eenduv portikus neljale joonia paarissambale toetuva kolmnurkfrontooniga. Algselt veneetsia aknana kujundatud peauks on hävinud. Aknaavade ülaosa ääristab omapärane maskiga lõpetatud profiilliist.Räästajoont rõhutab profileeritud peakarniis. Tagafassaad dekoorivaesem, põhjaosas hilisem tiibehitis (19. saj.); keskosas (saali ukse ees) uus trepp valatud balusterrinnatisega (19. sajandi lõpust).
Plaanilahendus anfilaadne. saal ja vestibüül asuvad traditsioonipäraselt maja keskel. Algne interjöörikujundus on enamasti hävinud, säilinud on üksikud peegellaed, paar siseust nikerdatud rosetikestega ja profileeritud piirlaudadega. Saali ette lisatud neogooti vormides võre. Keldrid on võlvitud.
Esiväljak on kujundatud auhoovina, mille põhjaküljel tall-tõllakuur (selle taga asus varem saeveski), lõunaserval keskrisaliidi ning nurkadel rustikaliseenidega ait; mõlemad on ümber ehitatud. Esiväljaku äärde jääb ka massiivne S-kivist kelpkatusega valitsejamaja (arvatavasti peahoonega samaaegne). teised kõrvalhooned on kardinaalselt ümber ehitatud.
Park (6,1 ha) on maja ees regularne; jõekaldal laiuv põhiosa moodustab suure vabakujulise puistu põlipuurühmade ja väljakutega; alleedest on järel vaid fragmente.
Marta Männisalu
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997
|
|
