12:49 laupäev, 31.10.2020
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaArhitektuurimälestisedMõisad
Keila-Joa mõis
Kirjeldus

Hooneterikas ansambel, historitsismi varasemaid näiteid Eestis.

Andmei Keila-Joa veskist on alates aastast 1555, mõis tekkis 17. sajandil, 1827. a. omandas selle A. v. Benckendorff, 1856. a. kuni võõrandamiseni oli Volkonskite valduses.

Mõisaansambel ehitati suurejoonelisemalt välja 1830. aastate algul Peterburi arh. A. I. Stackenschneideri projekti järgi. Kahekorruseline kivist peahoone (1831-33) on ebasümmeetriliselt liigendatud põhiplaani ja siluetiga, lõunatiival kõrge kaheksatahuline torn. Kujunduses on kasutatud peamiselt neogooti stiilielemente: teravkaaraknad, tornimaśikulii, sissekäikude aźuursed baldahhiinkatused, lääneküljel paekivist piilaritele toetuv malmrinnatisega rõdu, varem ka raidkivist vapid frontoonidel, dekoratiivsed laternad seintel, konsoolrõdud jne. neogootistiilis olid algselt ka interjöörid (uksed, seinapaneelid, valgustid, mööbel), tänapäevani on säilinud üksnes hilisgooti lehvikvõlvi imiteeriv kipsdekoor ühe jõepoolse ruumi laes.

Ka enamik kõrvalhooneid (valdavalt ümber ehitatud) on neogooti stiilielementidega, kesksemad neist moodustavad esiväljaku ümber sümmeetrilise ansambli. Mõisa idapoolset sissesõitu raamivad mõlemalt küljelt ruudukujuliselt suletud, linnuseehitisi meenutavad (algselt olid nurkadel ka kahurid) tallid, nende vahel miniatuurne vahimaja, peahoonest kummalgi pool külalistemajad, neist arhitektuurililiselt tähelepanuväärsem on põhjapoolne (1835, oli algselt keskse tõdutorniga; seal oli ka kabel). Rida majandushooneid on kose juures: väikese haritorniga köök (1801, rekonstrueeritud 1830.-ndate aastate alguses), rehi, veidi eemal neogooti portaali ja sakmiktornidega väike sepikoda (varemeis). veski asemele ehitati 1920.-ndate aastate lõpus elektrijaam.

Ulatuslik, dendroloogiliselt rikas park (80,2 ha) paikneb Keila jõe ääres; selle kõrgetelt kallastelt avanevad maalilised vaated nii lossile kui ka merele. Pargi teed looklevad vabalt, algselt oli seal ka mitmeid paviljone, monumente, sildu (neist tähelepanuväärseim 1833. a. ins. A. F. Lvovi püstitatud originaalse tarindusega malmist kaarsild praeguse rippsilla kohal); samuti poolelijäänud Meremõisa härrastemaja baasil rajatud romantilised varemed jõe läänekaldal. Parki on korduvalt rekonstrueeritud: 1890.-ndate aastate algul (arh. F. Winkler), 1930.-ndail aastail seoses mõisa kohandamisega välisministeeriumi suveresidentsiks ja alates 1968. aastast Keila-Joa pargimetskonna koosseisus.

Ants Hein

Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997

1833. a. viibis Keila-Joal krahv A. Beckendorff`i külalisena Nikolai I (A. Beckendorff on Nikolai I aegne sandarmeerija ülem, tuntud dekabristide ülestõusu summutajana). Krahv A. Beckendorff rajada kiviktaimla (üks esimesi Eestis) ja kaevata tiike. Beckendorffi haud on Keila-Joa pargis.

Hiljem läks Joa mõis vürst Volkonski suguvõsa valdusse (Lev Tolstoi emapoolsed sugulased).

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee